Nn Tallinna börsi rahakühvelduse indeks näitab, et õige ajastuse korral võivad otse aktsiaturule huupi investeerida ka inimesed, kes on finantsteadmistes täielikud võhikud.
Rahakühveldamise indeksi või aktsiaportfelli koostamise idee oli väga lihtne. Ajal, mil Eesti majanduslangust arvestati kahekohaliste numbritega, töötute armee suurenes päevadega ning riigi eelarve päästmise huvides loobuti sissemaksetest teise pensionisambasse, käis Äripäev välja mõtte, et võiks investeerida võrdses koguses raha kõige enam „peksa saanud“ ning pealtnäha kõige riskantsematesse aktsiatesse.
Vaarmets meenutab, et aluseks sai toona võetud kõige madalama P/B (turuhinna/raamatupidamisliku) suhtarvuga börsifirmad ning lisaks veel vaadatud, millised väärtpaberid on kõrgtasemelt kõige enam alla tulnud. Näitlik aktsiaportfell sai koostatud neljast aktsiast, et minimeerida riski, et üks või kaks pankrotti terve aktsiaportfelli nulli viivad. Valituks osutusid Baltika, Arco Vara, Tallink Grupp ja Olympic EG.
Ehkki viimase kolme aastaga pole Baltika ja Arco Vara jalgu alla saanud, annab Tallinki ja OEG aktsia ralli portfellile korraliku 68% tootluse. Seda on küll veidi vähem aktsiaturgu jälgivast OMXT indeksist, aga näitab samas siiski, et õige ajastuse korral võib aktsiaturul teenida ka nn puusalt huupi tulistades.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.