Kapo: Venemaal püütakse jätkuvalt Eesti ametnikke värvata

Refereerime lühidalt aastaraamatust vastuluure ja korruptsioonivastase võitluse peatükke.

Välisluurajatele, kelle hulgas domineerivad Venemaa eriteenistuste reisivad luureohvitserid ning Eestis paiknevad luureresidendid, pakkusid eelmisel aastal olulisemate sündmustena huvi idaraha skandaali järelmõjud, muudatused Eesti poliitikas, riigikogu ja presidendi valimised, Eesti majanduse olukord finantskriisi valguses, aga ka laiemalt edusammud ja areng IT valdkonnas. Luureresidentuuride tähelepanu teravik on suunatud kohaliku vene kogukonnaga seotud protsesside jälgimisele ja mõjutamisele. Nende eesmärgiks on saada infot olulise poliitilise või majandusliku mõjuga isikutelt, kelle suhtes üritatakse ka mõjutusoperatsioone.

Jätkuvalt püütakse Eesti elanikke Venemaal värvata, sealhulgas eriteenistuste otsesed kontaktivõtud Eesti ametnikega. Nende käigus esitatakse salvestisi ametnike võimalike seaduserikkumistega ning vastutasuks ebaseadusliku koostöö eest lubatakse rikkumistele läbi sõrmede vaadata. Lisaks on meelitusmeetmetena pakutud ka vähem paberimäärimist Venemaal asju ajades, ligipääsu kinnistele riiklikele arhiividele ja lihtsalt sõprust.

Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg märkis aastaraamatu esitlusel, et igasugune näiline sõbralikkus ja koostöö Vene riiklike institutsioonide poolt probleemide lahendamisel on vaid fassaad, kuna seda ei tehta tagamõtteta.

Majandusluure osas kirjutatakse aastaraamatus, et välisriikide majandusluuretegevuse tuvastamisel vajab majandussurutise periood suuremat tähelepanu, kuivõrd languse taustal on tõenäoline välisriigi poolt eduka ekspansiooni või pealesurumise planeerimine ja läbiviimine mõnes sektoris.Ekspansiooni valmistab ette just luure. Nii on teatavasti idanaabril ajalooliselt kombeks tugevalt riiklikult ohjata kõiki tähtsamaid sektoreid. Näiteks juba lähimas tulevikus on võimalik prognoosida meie piirkonnas energia- ja ka muu tööstuse valdkonnas eri riikide huvide tagamise püüdu. Aegi sõnul on nendeks teemadeks gaasivõrgu eraldamine gaasimüüjast ja LNG-terminalide rajamisega seonduv. Samuti luuratakse igasuguste teadussaavutuste järele.

„Kui mõnel teaduskonverentsil osalevad meie jaoks probleemsed isikud, informeerime sellest ka meie teadusinimesi. See on meie kohustus,“ lisas Aeg.Tema sõnul hetkel Hiinast lähtuval luuretegevusel Eestis aktiivsus puudub ning seda ei saa võrreldagi Venemaa tegevusega.

Võitlus korruptsiooniga on samuti üks kapo olulisi tegevusi, sest korruptsioon mõjutab riigi julgeolekut. 

Kaitsepolitseis viimastel aastatel menetletud kriminaalasjade põhjal võib öelda, et levinumateks korruptsioonikuritegudeks nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse ametnike seas on pistise ja altkäemaksu võtmine menetlusotsuste tegemisel riigihangetel. Samas on märgatavalt suurenenud, eriti poliitilise korruptsiooniga puutumust omava mõjuvõimuga kauplemise juhtumite arv ja konkurentsikuritegude toimepanemise tõenäosus.

Alates 10. oktoobrist 2011. a on kaitsepolitsei uurida ka need korruptsioonikuriteod, mille on toime pannud avalik-õigusliku või riigi osalusega või riigi asutatud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule. Nimetatud organisatsioonide majandada on suur hulk nii Eesti kui ka ELi raha, mille puhul peab olema tagatud, et sellega toimetatakse ausalt ja meie kõigi avalikes huvides, mitte varjatud huvirühma või mõne välisriigi tahte järgi.

Põhilised korruptsiooniriskid kohalikes omavalitsustes on kaitsepolitsei hinnangul seotud omavalitsuste poolt läbiviidavate riigihangete ja sõlmitavate hankelepingutega. Näiteks tehakse endiselt suur osa omavalitsuste avalikest ostudest ilma riigihankeid korraldamata. Samuti on paljud omavalitsused teinud tehinguid ühingutega, millega on seotud omavalitsuse liikmed ja töötajad, sh teevad ametnikud tehinguid sisuliselt iseendaga.

Kaitsepolitsei aasta teoks nimetas Raivo Aeg Liibanonis pantvangistatud jalgratturite vabastamist.