Numbriliselt võttes ei ole Premia Foodsi IPOs osalenud investoritel veel kuigi hästi läinud, möönis firma juht Kuldar Leis, kelle sõnum Pärnu finantskonverentsil oli siiski hoopis see, et raskel masu ajal leidis ettevõte just IPOs sobiva lahenduse firma laienemisplaanide rahastamiseks.
Aastatel 2006-2009 oli Premia Foods igal aastal ühe ettevõtte ostnud. Kui masu pihta hakkas 2008 lõpus ja eriti 2009. aastal, siis pangad enam laenu ei andnud. Samas oli ettevõttel tahtmine edasi laieneda, sest olukord turul oli selleks sobiv.
„Olime teelahkmel, kust raha saada. Leidsime, et kõige mõistlikum oleks IPO,“ rääkis Leis, kes jagas konverentsil kogemusi ettevõtte rahastamist rasketel aegadel. Tegemist oli Eestis üle kahe aasta esimese IPOga.
„Aeg oli raske, kuid kokkuvõttes kukkus kõik hästi välja,“ ütles Leis. „Kõik mis me lubasime, kuhu see raha läheb, nii täpselt ka tegime.“
Küsimusele, kui hästi on läinud investoritel, kes oma raha firmale usaldasid, vastas Leis, et senimaani puhtalt numbriliselt võttes ei ole investoritel hästi läinud, kuna ostuhinda ja aktsia tänast hinda võrreldes on vaks vahet. IPO hind oli 0,89 eurot, aktsia hind liigub praegu aga ca 0,65 euro kandis.
„Investori horisont peaks siiski olema pikem kui üks kuu või aasta või kaks aastat. Turg on alla tulnud ju kõigil ja ega meil sinna midagi teha ei pole,“ ütles Leis. „Meil on päris mitu näidet, kus oleme kvartali tulemused avaldanud ja need on head olnud, analüütikud on kiitnud, kuid samal päeval läheb aktsia hind 5% alla. Ja teistel samuti, sest samal päeval tuli jälle mõni Kreeka uudis või midagi taolist.“ Aga ettevõtte igapäevaelu see ei mõjuta, see on aktsionäri risk.
Leis ei jätnud kasutamata võimalust kritiseerida Eesti välisomanikega pankade tegevust. "Kui pangad on loodud usalduse kandmiseks, siis see, kuidas mõned pangad on Eestis käitunud, et ühel aastal pakuvad liiga palju laenu ja teisel aastal tahavad laenusid kiiremini tagasi küsida kui see mõistlik oleks, see ei ole hea tava,“ taunis Leis.
„Tagantjärgi saame rääkida et kasutasime palju erinevaid rahastamise variante,“ summeeris ta. „2008. ja 2009. aastatel sai Kredexit kasutatud laenugarantiina. Tegime lausa firmasisese graafiku, kellele kui palju ja millal võib maksta, et natukenegi rahavoogu enda kasuks hoida.“
Toona kukkusid ära ka krediidikindlustused, mida andsid suured rahvusvahelised kindlustusfirmad, ning pankades tuli arvelduskrediiti pikendada mitte aasta, vaid vahel lausa kolme kuu tagant.
Praegu on teistsugune olukord, ehkki turud on taas rahutud. Uudised ei ole aga üheselt halvad ega head. „Kurb on aga see, et tootmise või igapäevaeluga pole siin mingit pistmist,“ ütles Leis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!