Euroopa Keskpanga juhatuse liiga Jörg Asmussen ütles Washingtonis IMFi kevadkoosolekul, et keskpank jälgib küll tähelepanelikult Hispaania võlakirjaturul toimuvat, kuid et keskpank üksi Hispaaniat hädast välja aidata ei saa.
„Tegemist ei ole enam probleemiga, mida aitaksid lahendada kõrgemad tulemüürid või aktiivsem Euroopa Keskpank,“ ütles Asmussen agentuuri Bloomberg vahendusel.
Euroopa Keskpangalt oodatakse võlakirjade tugiostuprogrammi uut käivitamist, et Hispaania võlakirju ostes riigi laenamiskulusid kärpida, kuid viimased viis nädalat ei ole keskpank turule sekkunud.
„Hispaania puhul muutis turgude suhtumist halb viis, kuidas defitsiidi kärpimise plaanidest teada anti ning viivitused eelarvekava avalikustamisega,“ ütles Asmussen. „Hispaanial on turgudega praegu usaldusprobleem. Usaldust on võimalik konkreetseid abinõusid rakendades tagasi võita.“
Asmusseni sõnul ei ole hõbekuuli, mis kriisi kiiresti lahendaks. Lahendus saab sündida sammhaaval alles mitmete aastate jooksul.
Belgia keskpanga juht Luc Coene ütles, et Hispaania aitamisega veelgi kaugemale minnes seab Euroopa Keskpank juba enda rahapoliitika usaldusväärsuse ohtu.
„Süsteemis on piisavalt likviidsust ja see on aidanud turge mõnevõrra stabiliseerida,“ ütles Coene. „Usaldus lõi aga uuesti kõikuma, kui tekkisid kõhklused reformide elluviimise osas. See näitab, et meie saame vaid aega võita, kuid kui ülejäänud oma ülesandeid ei täida, siis on see aeg mahavisatud aeg.“
Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann ütles Washingtonis, et kõrgemad laenamiskulud on riikidele nagu Hispaania ühtlasi stiimul vajalike reformide elluviimiseks.
„Rahapoliitika üksi kriisi ei lahenda,“ ütles Weidmann. „Kõrgemad intressimäärd avaldavad samuti survet reformide elluviimiseks.“
Hispaania kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus on kerkinud enam kui protsendipunkti võrra märtsi algusest, mis peaminister Mariano Rajoy teatas, et Hispaania ei suuda eesmärgiks võetud eelarvekärpeid lubatud mahus ellu viia. 9. aprillil teatas valitsus ootamatult 10 miljardi euro suurustest eelarvekärbetest pärast seda, kui kaks nädalat varem oli vastu võetud viimase kolme kümnendi kõige suuremate kärbetega eelarve.
IMFi kevadkoosolekul lubasid mitmed riigid IMFi kriisikassasse lisa, et globaalset majandust euroalal uuesti süveneva võlakriisi eest kaitsta ja hädalisi abistada.
Weidmanni sõnul ei vähenda see reformide vajadust.
“See tulemüür ei suuda tuld kustutada,“ ütles Weidmann. „Samuti ei saa seda nii üles ehitada, et see võimaldaks reforme vältida. Reformid annavad tulemust aastate pärast ja selleks, et usaldus saaks taastuda, tuleb välja kuulutatud reformid ka ellu viia,“ ütles Weidmann.
Seotud lood
Nädalavahetuse poliitilised sündmused Prantsusmaal ja Hollandis on märk süvenevast vastuseisust kibedale kriisirohule juba ka euroala tugevas tuumikus.
G20 riikide finantsjuhid lubasid IMFi kriisikassale 430 miljardit dollarit täiendust, et vajadusel maailmamajandust euroalal taas tuure võtva võlakriisi eest kaitsta.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.