Saastekvoodi ühikute kallinemine tuleval aastal seab küsimärgi alla näiteks põlevkiviõli või põlevkivist diiselkütuse tootmise otstarbekuse, sest kerkib küsimus, kas meie sellised tooted on üldse konkurentsivõimelised näiteks analoogse naftatoodanguga.
ASi VKG Grupp juhatuse liige Meelis Eldermann tõdes Äripäeva ja advokaadibüroo Glimstedt keskkonnaõiguse konverentsil, et järgmisel aastal algav saastekvoodi teine kauplemisperiood saab olema segane, sest väikese defitsiidi tõttu hakatakse CO2 hinda reguleerima kunstlikult, mis tähendab neile, kes ühikuid (EUA) juurde peaksid ostma, läheb see üksjagu kallimaks.
„Saastekvoodi ühikuid hakkab jagama Euroopa Komisjon oma reservist põhimõttel, kes ees, see mees,” selgitas Eldermann. „Ettevõtted, näiteks VKG ja Eesti Energia hakkavad nendele ühikutele konkureerima. Mida see endaga kaasa toob, on raske prognoosida. Võimalik, et see tähendab, et mõned uued õlitehased jäävad rajamata.”
Kuna põlevkivi ükski teine Euroopa Liidu riik peale Eesti ei kaevanda ega töötle, tuleb Eestil Eldermanni hinnangul taotleda erisusi, sest praeguse direktiivi raamistikku põlevkivitöötlemise spetsiifika ei mahu.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”