Ansip ei usu fakti

„Ma ei usu, et see teie anekdootlik näide 500 meetri pikkuste hüpetega apteegi ühest asukohast teise nihkumisest võiks olla ka eluline näide,” vastas Ansip keskerakonna ja sotsiaalkomisjoni liikme Viktor Vassiljevi küsimusele, mis puudutas apteekide asutamisseadust.

„Teoreetiliselt on see võimalik, aga ma ei usu, et keegi praktiliselt sellist asja ette võtaks. Aga ka teoreetiline konstruktsioon on juba selline, mis paneb vähemalt mind väga tõsiselt mõtlema sellele, et see praegune apteekide asutamise piirang tuleks ära kaotada,” lisas Ansip.

Äripäev kirjutas eelmisel nädalal apteekide asutamisseadustest ja tõi Ravimiameti statistikale tuginedes näite, kuidas Pärnus asuv Euroapteegi ketile kuuluv Uuesilla apteek pidi kolm korda kolima, kuni jõudis soovitud kohta. Apteek pidas kinni seadusest, mis ütleb, et kui apteek soovib linnas tegutsemiskohta muuta, ei tohi seda teha vanast asukohast mitte kaugemale kui 500 meetrit. 

Ansip rääkis riigikogu infotunnis, et praeguse apteekide asutamise seaduse eesmärk oli katta terve Eesti ühtlaselt apteekide võrguga.

„Eesmärk on õnnestunud ka saavutada, aga samas on praegune võrk jälle selline fikseeritud ja külmunud olekus ja praktiliselt ei ole meie apteekide võrgustik uuele tulijale avatud. Seega seda süsteemi peaks muutma. Süsteemi muutmiseks on mitmeid võimalusi,” lausus Ansip.

Tema sõnul on süsteemi muutmiseks mitmeid võimalusi, näiteks kaotada asutamispiirang ja avada apteegiturg, mis tähendaks apteekide arvu suurenemist, samas ka tihenenud konkurentsis paljude sulgemist.

„Konkurentsi tekitamiseks oleks võimalik anda teatud ravimid muusse kaubandusvõrku müügile, aga ka sellele on väga palju vastuväiteid. Teatavasti need jaemüügi ravimid vajavad ka spetsialisti konsultatsiooni, nõustamist ja kui neid on võimalik osta ilma igasuguse spetsialisti nõustamiseta suvalisest toidupoest, siis on võimalus, et neid kasutatakse kuidagi inimese tervist kahjustavalt, märksa suurem,” ütles peaminister.

Äripäev kirjutas, et ehkki konkurentsiamet ja ravimiamet on korduvalt poliitikutele öelnud, et apteekide asutamispiirang ei täida oma eesmärki, pole seni midagi muutunud. Äripäevale on poliitikute ükskõiksuse põhjusena nimetatud suurte apteegikettide mõju Reformierakonna ja IRLi poliitikutele.

„On see õige või on räige vale Äripäeva poolt? Kui see on vale, kas te kavatsete valitsusjuhina kuidagi seda kummutada ja milliseid samme sellel eesmärgil astuda?” küsis Vassilejv peaministrilt.

„Kindlasti ühegi isiku annetus ei saa mõjutada Reformierakonna poliitilisi otsuseid. Selles mõttes see väide on vale,” ütles Ansip. ”Aga ma ei pea vajalikuks iga ajalehes ilmunud väidet isegi ümber lükata, ammugi ei pea vajalikuks nende väidete kummutamiseks kohtuteed ette võtta. Sel juhul me võiksime mõne mehe puhul ainult seal kohtus käiagi ja teada on, millega poliitikule sellised kohtus käimised lõpevad. Teemat aina võimendatakse ja need trahvid, mida meie kohtud määravad vale faktiväite puhul, on praktiliselt olematud, naeruväärsed. Ma võin lubada, et ma takkajärgi selle teie poolt viidatud artikli läbi loen,” rääkis Ansip.

Äripäev kirjutas eelmisel reedel, et apteekide asutamine liisuheitmismeetodil on muutunud tsirkuseks, sest suured apteegiketid on loonud enda võiduvõimaluste suurendamiseks sadu riiulifirmasid. Lisaks kirjeldas Äripäev tuginedes Ravimiameti andmetele konkreetset näidet, kus apteek soovis kolida, kuid seadust järgides pidi tegema seda 500 meetri kaupa ehk nn konnahüpetega. Nimelt ei pea apteekide asutamispiirangut (linnas on ette nähtud üks apteek 3000 inimese kohta) järgima juhtudel, kui apteek tahab kolida, ent seda võib teha vanast asukohast kuni 500 meetri kaugusele.

Äripäev kirjeldas markantset näidet, kuidas kõige enam konnahüppeid on pidanud tegema Pärnus asuv Euroapteegi ketile kuuluv Uuesilla apteek. Apteek kolis ühel tänaval 3 korda, enne kui sulgemisele läinud Maxima kauplusest Selveri pinnale jõudis. Euroapteegi juht Eno Juul ütles, et 500 meetri kaupa liigutamise piirangu mõttetus on kõigile selgeks saanud.

„Hea tahtmise korral liigutakse apteeki ikkagi ja tõepoolest, küsimus on siis ainus kulus. Lõppkokkuvõttes saavutataksegi see, et väike turuosaline, kes endale sellist „hüppamist” turusituatsiooni muutumisel lubada ei saa, peabki kannatama seal, kus ta on. Suuremad operaatorid, sh ka meie, omavad aga ilmselt rohkem nii rahalist ressurssi kui ka inimesi ja teevad vajadusel ka selliseid liigutusi. Kuigi jah, arutult kallid on sellised liigutamised kindlasti.