Õnnemänge reguleerib hasartmänguseadus, kuid apteegiärist on saanud vormilt legaalne, ent sisult loteriilaadne räpane ettevõtlusvorm.
Aastatega on apteekide liisu teel asutamisega ilmnenud sedavõrd palju kitsaskohti, et Äripäeva hinnangul tuleb apteekide asutamise praegust korda kiiresti, otsustavalt ja sisuliselt reformida. Kehtiv seadus mitte ei täida seatud eesmärki kaitsta ravimisostjat, vaid omab suisa vastupidist efekti – ta kaitseb turul olevaid apteegikette, mis on vaid suurenenud. Seega oleks lihtsaim võimalus olukorda parandada kui piirangutest loobuda ja taastada turumajanduslik konkurents.
Varifirmade paraad. Vastupidiselt tavajaokaubandusele on apteekide asutamine rangelt reguleeritud. Näiteks linnades tohib uut apteegi avada vaid juhul, kui olemasoleva apteegi kohta on vähemalt 3000 inimest. Maapiirkondades peab kahe apteegi vahe olema vähemal üks kilomeeter. Kui üldiselt on turg ära jaotatud, siis aeg-ajalt tekib n-ö vabu kohti uue apteegi avamiseks kas siis eelmise sulgemise või uutele pindadele laienemise tõttu. Vastava loa väljastamiseks heidetakse liisku.
Kui varem konkureeris ühele kohale kümmekond ettevõtet, siis pärast ettevõtete asutamise lihtsustamist, on osalejate arv hüppeliselt kasvanud, isegi 500 osalejani. Kuid nende sadade lisandunud ettevõtete taga seisavad ikka needsamad turuosalised, tõstes arvukate firmadega oma võidu šansse. Pole harv, kui mõni ettevõte on teinud ühe konkursi tarbeks lausa 100 äriühingut. Nii on keeruline rääkida liisuheitmisel sisulisest konkurentsist, sest jõukamad ja suuremad loovad endale varifirmade kaudu eelistingimusi. Selle kõrval on apteekide asutamise ärisse astunud spekulandid, kelle pole algusest peale kavatsust apteeki asutada. Nende eesmärk on võita asutamisluba ning müüa see vaheltkasuga suurtele. Äri on tulus: loa eest on võimalik kaubelda vastavalt piirkonnale 20-64 tuhat eurot.
Lausa tsirkuseks võib aga nimetada apteekide katseid asutamispiirangust mööda hiilida. Nimelt on kehtestatud piirang, et kui apteek tahab kolida ilma uut konkursi väljakuulutamata, saab ta linnades teha seda endisest asupaigast 500 meetri kaugusele. Nii tuleb apteekide omanikel teha soovitud sihtkohta jõudmiseks konnahüppeid. Lühikeseks ajaks avatakse iga poole kilomeetri järel uus apteek kuni jõutakse soovitud asukohta.
Konkurents õnnemängust mõistlikum. Asutamispiirangu üks eesmärke oli tagada ravimite kättesaadavus ka hõredalt asutatud piirkondades. Tegelikult ei asutata apteeke näiteks maapiirkondadesse, kus see ei ole kasumlik, ning nende arv on seal isegi vähenenud. Konkurentsiamet juhtis sellele tähelepanu juba kolm aastat tagasi. „Apteekide asutamispiirangud on loonud olukorra, kus uute konkurentide tulek suurettevõtjate kõrvale on oluliselt pärsitud,” ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots veel eelmisel aastal.
Turg on sisuliselt jagatud kahe suure, Magnumi ja Tamro vahel. Nimetatud kaks firmat on ühtlasi nii suuremate apteegikettide omanikud kui ka suurimad hulgimüüjad. Teisisõnu on ravimimüügi turg lukus mõlemast otsast - uued tulijad ei pääse ei hulgimüüjaks ega apteekidesse. On mõistlik loobuda suunatud õnnemängust terve konkurentsi kasuks.
Autor: 1185-aripaev