Prokuratuur lõpetas osaliselt Tuiksoo ja Toobali kriminaalasja

Prokuratuur tugines oma otsuses riigikohtu 30. aprilli 2012 lahendile, milles analüüsiti mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu. Nimelt asus riigikohus endise reformierakondlase Mati Eliste kriminaalasjas erinevalt maa- ja ringkonnakohtust seisukohale, et ametiisiku mõjutamist ei saa käsitleda ebaseaduslikuna lähtuvalt korruptsioonivastases seaduses sisalduvatest ametiisiku poolt tasu võtmist keelustavatest normidest, vaid eraldi tuleb tuvastada tema poolt ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus. Samas puuduvad Eesti õiguskorras käesoleval ajal normid, mis eristaksid ametike seaduslikku mõjutamist (nt aktsepteeritud lobitöö) ebaseaduslikust.

Sellest tulenevalt ei ole mõjuvõimuga kauplemise koosseisu rakendamine üldjuhul enam võimalik, mistõttu riigiprokuratuur lõpetab kriminaalasja Ester Tuiksoo ja Priit Toobali mõjuvõimuga kauplemise episoodis.

Kriminaalmenetlus jätkub Hannes Rummi elektronkirjadega seotud kuriteoepisoodis, kus on kahtlustuse saanud Priit Toobal, Lauri Laasi ja Ivor Onksion.

Toobalile ja Tuiksoole esitatud kahtlustustes asuti seisukohale, et kahtlustatavate poolt oma mõjuvõimu kasutamine eesmärgiga saavutada sihtasutuse Tallinn 2011 ja muude Tallinna linna ametiisikute poolt otsuste tegemist tasu maksva isiku huvides on ebaseaduslik. Korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 22 lõike 1 kohaselt on ametiisikul, kes peab tasuta osutama teenuseid või langetama otsuseid, keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasuna või mingi vastuteenena. Sarnast käsitlust on toetanud senine kohtupraktika.

Tuiksoo ja Toobali kahtlustuse sisu

Kriminaalasja menetlus alustati 14. juunil 2011. Tänavu 9. jaanuaril esitas kaitsepolitseiamet Ester Tuiksoole ja Priit Toobalile kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse kohaselt mõjutasid Tuiksoo ja Toobal – kasutades ebaseaduslikult ära oma ametikohast tulenevat mõjuvõimu – 2011. aasta juunist septembrini Jüri Luige palvel SA Tallinn 2011 juhatuse liiget Jaanus Mutlit, et viimane kasutaks oma ametiseisundit ja organiseeriks Luigele võimaluse osutada heli- ja valgustehnika rentimise ja ilutulestiku korraldamise teenuseid Tallinn Kultuuripealinn 2011 raames korraldatavatel üritustel.

Vastutasuks soovis Toobal kokkuleppel Tuiksooga, et Luik tasuks osutatud ja osutatavate teenuste eest saadud tulust osa Toobalile Keskerakonna toetuseks. Tuiksoo ja Toobali mõjutamise tulemusena korraldas SA Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli Jüri Luigele võimaluse pakkuda heli- ja valgustustehnika rentimise teenust Tallinn Kultuurpealinn 2011 ürituste raames 14.-17. juulil toimunud XVII Võru folkloorifestivalil. Vastutasuna tasus Luik Viljandis Toobalile 28. juulil 10% eelnimetatud ürituse korraldamisega teenitud tulust ehk 300 eurot sularahas Keskerakonna toetuseks.

Samuti korraldas Mutli Tuiksoo ja Toobali mõjutamise tulemusena Luigele võimaluse ilutulestiku läbiviimiseks Tallinn Kultuuripealinn 2011 üritusel ehk Tallinna merepäevade raames toimunud laeva Krusenstern vastuvõtul 15. juulil. Vastutasuna andis Luik Tallinnas Toobalile 30. augustil ürituse korraldamisega teenitud tulust 10% ehk sada eurot sularahas Keskerakonna toetuseks. Samal kohtumisel võttis Toobal Luigelt vastu sularahas veel 200 eurot ning nõustus koos Tuiksooga ka edaspidi vara vastu võtma selle eest, et Tuiksoo ja Toobal kasutaksid ebaseaduslikult oma mõjuvõimu, et SA Tallinn 2011 ametiisikud ja Tallinna linna ametiisikud organiseeriks edaspidi Luigelt teenuse tellimise Tallinnas korraldatavatel üritustel. Vastutasuna pidi Luik edaspidi Toobalile ja Tuiksoole andma 10-50% üritustel saadavast tulust.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendid

Kohtueelse uurimise käigus on tunnistaja Jüri Luik andnud ütlusi, et 2011. aasta veebruari alguses soovis Ester Tuiksoo, et Luik hangiks riigikogu valimistel talle hääli ja võimaldaks enne valimisi endale Luige poolt väljaantavas ajalehes reklaami teha. Luik pakkus kohtumisel, et ta võib muretseda Tuiksoole üle kahesaja hääle hinnaga sada krooni üks hääl. Tunnistaja sõnul lubas ta Tuiksoole riigikogu valimistel hääli, kuigi tegelikult tal seda plaanis teha ei olnud. Samas arvas Luik, et tal võib Tuiksoost edaspidi kasu olla

Erinevatest tõenditest nähtub, et Tuiksoo ja Luik suhtlesid 2011. aasta kevadel korduvalt telefonitsi ning kohtumistel. Luige ütluste kohaselt teatas Tuiksoo talle pärast riigikogu valimisi toimunud kohtumisel, et ta ei taha võlgu jääda ja on nõus Luige poolt tehtud töö eest raha andma. Luik väljendas, et ei soovi raha ja andis teada, et sooviks pigem üritustel oma teenuseid osutada. Tuiksoo organiseeris Luigele kohtumise Tallinn Kultuuripealinn 2011 koordineeriva sihtasutuse juhi Jaanus Mutliga. Teisel kohtumisel andis Mutli Luigele Tallinn 2011 programmiraamatu ning soovitas välja valida üritused, millistel Luik soovib teenust osutada. Tuiksoo pakkus, et Luik võiks vastutasuna toetada Keskerakonda ja kohtuda erakonna peasekretäri Priit Toobaliga. Samal kohtumisel leppisid Luik ja Tuiksoo kokku, et Luige poolt ürituste korraldamise võimaluse saamise eest makstava hüvitise suurus moodustaks 10% osutatud teenuse eest saadud tasust.

Jaanus Mutli on menetluse käigus kinnitanud, et kohtus Luigega seetõttu, et erakonnakaaslasest Tuiksoo seda soovis. Samuti tunnistab Mutli, et lasi kohtumisel Luigel Tallinna Kultuuripealinna programmiraamatust välja valida talle huvipakkuvad üritused ning andis nõusoleku Võru Folkloorifestivali korraldajale öelda, et soovitav on osta teenust Jüri Luige käest. Tõendid kinnitavad, et Luik sai ASi Ruf Eesti kaudu kasu nii Tallinna merepäevadel toimunud laeva Krusenstern saabumise üritusel ilutulestiku korraldamisest kui ka Võru Rahvusvahelisel Folkloorifestivalil lavade heli- ja valgustusrendi teenuse osutamisest.

Kriminaalasjas tehtud jälitustoimingutega ja turvakaamerate salvestusega on tuvastatud, et Jüri Luik ning Priit Toobal kohtusid 28. juulil Viljandis Statoili teenindusjaama naabruses ning kohtumisel andis Luik Toobalile sularaha 300 eurot. Kohtumisel selgitas Luik, et Toobalile antav 300 eurot moodustab varem kokku lepitud 10% erakonnale Võru Folklooripäevadel korraldamise eest saadud tasust. Samas leppisid Luik ja Toobal kokku, et Luige poolt Toobalile Keskerakonna toetuseks üle antud summat Luige nimelt tuleva annetusena kirja ei panda.

Luik andis Toobalile teada, et on huvitatud ka edaspidi võimalusest saada pakkumisi ilutulestiku või valgustuse korraldamiseks Tallinn Kultuuripealinn 2011 üritustel. Luik ja Toobal arutasid kohtumisel, kuidas Luik saaks erakonna toetamise eest edaspidigi võimaluse ettevõtjana Tallinnas toimuvatel üritustel teenuseid müüa. Toobal kinnitas, et Tallinnas korraldatakse 2011. aasta lõpuni kultuuripealinna raames palju üritusi, millel Luigel selline võimalus avaneks.

Luik teavitas Toobalit ka sellest, et järgmisel kohtumisel tasub ta 10% Tallinna merepäevade raames 15. juulil toimunud laeva Krusenstern vastuvõtul pakutud teenuse eest saadud tasust.

Jälitusprotokollist selgub, et Luik andis samal kohtumisel Toobalile üle sularahas 300 eurot, millest sada eurot moodustas ca 10% merepäevadest saadud tasust ning 200 eurot andis Jüri Luik tasuks edaspidiste võimaluste eest Tallinnas teenuseid osutada. Priit Toobal soovis kohtumise käigus teada, kas Luige jaoks on oluline, et üritused ka reaalselt toimuksid ning arutas võimalust teha üritusi selliselt, et Luigele makstud rahast maksaks viimane 50% Toobalile tagasi. Samal kohtumisel teatas Toobal, et ka edaspidised kohtumised võiksid toimuda läbi Ester Tuiksoo.

Samuti nähtub tõenditest, et Tuiksoo ja Luik arutasid omavahelises vestluses võimalust Keskerakonna toetuseks raha muretseda läbi Tallinna linna korraldatavate ürituste selliselt, et Luik maksaks üritustest teenitud tasust 50% Toobalile.

Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Luik käis vastavalt Tuiksooga varem kokkulepitule 28. septembril Keskerakonna büroos, kus talle anti  üle sama kuupäeva kandev Toobali nimel koostatud ja allkirjastatud kiri, milles Toobal teatas, et tänab Luike toetamast Keskerakonda 500 euroga ning ühtlasi peab teatama, et tema pädevuses ei ole Tallinna Linnavalitsuse ega SA Tallinna Kultuuripealinn 2011 esindamine ega nende nimel läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete sõlmimine. Luik allkirjastas Keskerakonna kontoris viibinute soovil kaks kassa sissetuleku orderit, mida oli soovinud Toobal.

Mõjuvõimuga kauplemise kuriteo koosseisu moodustab ametiisiku ebaseaduslik mõjutamine ametialase teo toimepanemisele või toime panemata jätmisele kolmanda isiku huvides, võttes sellise mõjutamise eest kolmandalt isikut tasu. Senises praktikas käsitleti ebaseadusliku mõjutamisena sellist mõjutamist, mis oli vastuolus korruptsioonivastases seaduses sätestatud reeglitega. Nüüd on riigikohus asunud seisukohale, et pelgalt korruptsioonivastase seadusega mõjuvõimuga kauplemise mõistet sisustada ei saa.

Riigikohus osundab, et mõjuvõimuga kauplemise koosseis toodi Eesti karistusseadusesse 25. mail 2006, viimaks seadustikku kooskõlla korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooniga. Konventsiooni kohaselt tuleb siseriiklikult määratleda kuriteona sellise hüve palumine, vastuvõtmine või lubamine või hüve pakkumise heakskiitmine, mis põhineb isiku mõjukuse arvestamisel, olenemata sellest, kas isik on oma mõjuvõimu kasutanud või kas see eeldatav mõjukus viib kavatsetud tulemuseni.

Konventsiooni seletuskirja kohaselt soovitakse selle tegevuse kriminaliseerimisega võidelda selliste isikute korruptiivse käitumise vastu, kes kuuluvad ametiisiku või erakonna lähiringkondadesse ja püüavad seda positsiooni kuritarvitada. Samas märgitakse, et sobimatu mõjutamise all ei ole silmas peetud tunnustatud lobitöö vorme.

Riigikohtu hinnangul on karistusseadustiku paragrahvi 298 kehtestamisega seadusandja seadnud esiplaanile ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkuse, samas puudub käesoleval ajal meil aga nii lobitöö definitsioon kui ka regulatsioon. Seega võib järeldada, et Eesti ei täida hetkel konventsiooni sellekohaseid nõudeid.