Kui asjad läheks nii halvasti, et Kreeka lahkuks euroalalt, siis kuidas see praktikas välja näeks ja mis sellele järgneks, selgitab oma lugejatele Yle Uutiset.
Eurost lahkumine võiks alata nii, et ühel reede õhtul, kui turud on suletud, teataks keegi Kreeka juhtkonnast, näiteks president Karolos Papoulias, Euroopa Liidu juhtidele: me võtame kasutusele uue valuuta ega maksa oma võlgu kokkulepete järgi tagasi.
Samal ajal külmutatakse valuuta põgenemise vältimiseks pankades kontod ja piirivalve takistaks eurode Kreekast väljatoimetamist.
Riigi kodanikel kästakse kõik kasutusel olevad eurod uueks valuutaks muuta ehk rahatähed uuteks kreekaeurodeks üle kleepida.
Kõik varad ja võlad arvestatakse uude valuutasse, mille väärtus kukub otsekohe, kui Euroopa turud avanevad.
Muutus purustaks Kreeka majanduse mõneks ajaks peaaegu viimseni. Kaubavahetus raskeneks, ettevõtteid suletaks, töötus kasvaks ja importkauba hinnad tõuseks taevasse, kui neid üldse õnnestub saada.
Valitsus saaks selles olukorras laenata raha vaid oma keskpangalt.
„Kreeka konkurentsivõime paraneks, turism oleks odav ja see aitaks aja jooksul Kreeka uuele tõusule, Teisest küljest võib asi halvasti lõppeda, kui kaasneb plahvatuslik inflatsioon, mida ei õnnestu kontrollida,“ ütles Soome majandusuuringute keskuse ETLA tegevjuht Vesa Vihriälä.
Lihtne raha juurdetrükkimine ei aita, vaid Kreeka peaks kulude kärpimist ja maksude tõstmist jätkama, kuna muidu pole piisavalt maksutulu palkade ja pensionide väljamaksmiseks ja haiglate käigus hoidmiseks.
Kreeka peaks ka tagasi pöörduma läbirääkimiste juurde Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpangaga, sest riigi võlad pole kuhugi kadunud. Samuti nagu ei kao Euroopast mure, et see tulekahju võib edasi kanduda.
„Suurem probleem võiks olla see, et olukord põhjustab nn pangajooksu ehk raha kontodelt väljavõtmise Hispaania ja Itaalia pankadest. Selle vältimiseks teevad Euroopa Liit ja Euroopa Keskpank kõik,“ arvas Vihriälä.
Üsna varsti saab näha, kas Kreeka jääb hoiatavaks näiteks või piisab kriisimeetmete, riikide, pankade ja viimses hädas keskpanga jõust, et euroala püsiks ja euro ellu jääks.
Seotud lood
Kreeka eurotragöödia on jõudmas finaali: on selge, et ei sel ega ka järgmisel aastal suuda Kreeka maksta oma võlgu ja eurotsoonist lahkuda, märkis Nouriel Roubini.
Rahvusvahelise Valuutafondi juhi Christine Lagarde’i sõnul oleks Kreeka eurost lahkumine „äärmiselt kallis“ ja keeruline.
Kreeka võimalik väljakukkumine euroalalt ei oleks enam Lehman Brothers, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Kui Kreeka euroalast lahkumine on äärmiselt kallis ja keeruline, nagu ütles Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde, tõusetub selle vältimiseks plaan kirjutada Kreeka võlad maha ja säästa end kahjude kuhjumisest.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.