Eile Iirimaal euroala eelarvereegleid tugevdava fiskaalleppe üle toimunud referendumil jäid peale toetushääled.
Kokku hääletas leppe poolt 955 091 inimest ja vastu 629 088, teatas häältelugemist juhtinud ametnik, vahendas agentuur Bloomberg. Toetus leppele oli 60%.
Iirimaa on ainus riik, kes Saksamaa eestvedamisel sündinud leppe rahvahääletusele pani. Jah leeri argumentidele aitas kaasa teadmine, et fiskaallepet tagasi lükates kaotaks Iirimaa võimaluse euroala alalisest päästefondist ESM vajadusel abi saada.
Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy ütles, et iirlaste jah on oluline samm euroala stabiilsuse suunas.
"Tervitan Iiri referendumi positiivset tulemust," ütles Rompuy täna tehtud avalduses. "Selle hääletustulemusega on iirlased kinnitanud ja toetanud Euroopa integratsiooni. See tulemus on oluline samm taastumise ja stabiilsuse suunas."
Seotud lood
Eile Iirimaal euroala eelarvereegleid tugevdava fiskaalleppe üle toimunud referendumil jäid peale toetushääled.
Suveräänsust jagades saavad liikmesriigid seda juurde, väidab äsja Eestit väisanud Euroopa Komisjoni õigusküsimuste volinik Viviane Reding.
Iiri peaministril Enda Kennyl võib õnnestuda see, mis Kreeka ja Prantsusmaa valitsusjuhtidel ei õnnestunud - saada kärpekursile ja eelarvedistsipliinile valijate toetus.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.