Euroopa Komisjon nõuab, et Eesti riigile kuuluvat sidefirmat Levira ei kontrolliks majandusministeerium.
Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt ei tohi riikide reguleerivad asutused kuuluda telekomifirmade omanikeringi ega osaleda nende haldamises. Eestis haldab raadiosagedusi, numeratsiooniressursse ja universaalteenuseid majandusministeerium, mis aga kontrollib samal ajal ka Levirat.
Levira, millest 51% kuulub riigile, osutab telekomiteenuseid nagu ringhääling ja traadita lairibaühendus.
Mullu sügisel algatas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse ning saatis nüüd ametliku nõude ELi õigusaktide täitmiseks. Sellele käiku minevate meetmetega vastamiseks on Eestil aega kaks kuud.
Levira 2011. majandusaasta käive oli 9,6 miljonit eurot ja EBITDA 3,8 miljonit eurot. Aktsiaseltsi käive suurenes võrreldes eelneva aastaga kolm protsenti.
Levira üldkoosolekul otsustati maksta aktsionäridele dividendidena välja 405 000 eurot ehk 2,70 eurot aktsia kohta ning kanda ülejäänud osa kasumist jaotamata kasumi hulka. Jaotamata kasumi jääk on pärast dividendide väljavõtmist 11,7 miljonit eurot.
AS Levira omanikud on Eesti Vabariik (51%) ja TDF S.A.S. (49%).
Seotud lood
Majandusministeeriumi kinnitusel ei ole riik sunnitud sidefirmat Levira maha müüma, kuigi Euroopa Komisjon rõhutas, et riik ei saa kontrollida iseenda ettevõtet.
Levira üldkoosolekul otsustati maksta aktsionäridele dividendidena välja 405 000 eurot ehk 2,70 eurot aktsia kohta ning kanda ülejäänud osa kasumist jaotamata kasumi hulka. Jaotamata kasumi jääk on pärast dividendide väljavõtmist 11,7 miljonit eurot.
Telekomfirma Levira kasumlikkus oli kolme majandusaasta jooksul liiga kõrge, edastas ERRi uudisteportaal.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.