Euroala alaline päästemehhanism ESM saab Hispaania pankadele abilaenu anda otse, otsustasid ELi valitsusjuhid Brüsselis Ülemkogu esimese tööpäeva lõpuks.
Abilaen Hispaania pankade rekapitaliseerimiseks mahus kuni 100 mld eurot ei suurenda nüüd sama võrra Hispaania valitsuse võlakoormat.
Tegemist on olulise sammuga, mis katkestab nõiaringi, kus riikide ja pankade probleemid vastastikku võimenduvad.
Turud reageerisid positiivselt ja euro tugevnes.
Samm võib leevendada survet Hispaaniale ja Itaaliale ning pidurdada võlakriisi eskaleerumist, kuid euroala riikide suurte võlgade ja majanduskasvu probleemid ei ole sellega üleöö veel lahenenud.
Euroala liidrid jõudsid üksmeelele ka selles, et ESM võib osta nende euroala riikide võlakirju, mis järgivad ELi ettekirjutusi oma majanduse reformimiseks (riigipõhised soovitused, ülemäärase defitsiidi protsess, jm). Riigiga lepitakse kokku vastav memorandum. Vahendajaks tugiostudel on Euroopa Keskpank.
Abilaen Hispaania pankadele tuleb esmalt alalisest päästefondist EFSF, kuna ESM ei ole veel jõustunud. Kui ESM jõustub, läheb see alalisse päästefondi üle, millel valitsusjuhtide otsuse järgi ei saa olema eeliskreeditori staatust. See peaks tagama, et liikmesriikide abilaen erasektori investoreid eemale ei peleta.
Seotud lood
Saksamaa pealekäimisel saab euroala alaline päästemehhanism ESM ilmselt vaid väga piiratud volitused euroala raskustes pankade rekapitaliseerimiseks otse, ilma et panga n.ö koduriigi võlataak sellest kasvaks.
Neljapäeval Brüsselis alanud Euroopa Liidu valitsusjuhtide esimesel kõnelustevoorul jõuti kokkuleppele meetmetes, mis moodustavad Euroopa nn kasvupakti tuumiku.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.