Euroopa Kohus langetas 12. juulil otsuse, milles leidis, et ettevõtjatelt ei saa üleliigse laovaru tasu nõuda, kuivõrd Euroopa Liidu määrused olid Euroopa Liidu Teatajas nõuetekohaselt eestikeelsena avaldamata ega olnud seega kohustuslikud.
Eesti siseriiklik õigus seda puudust paraku samuti ei kõrvaldanud.
Kohus rõhutab, et liidu administratsioon ei täitnud kohustust tagada, et kogu acquis communautaire (pr. k „ühenduse õigustik”) oleks ühinemise kuupäeval kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadav ning sellest asjaolust tulenevaid negatiivseid tagajärgi ei saa jätta liikmesriigis üksikisiku (ka ettevõtja selles mõistes) kanda.
Põhimõtteliselt tähendab Euroopa Kohtu otsus seda, et kohtuvaidlused lahenevad maksumaksjate kasuks ning riigieelarvele tähendab see täiendavat koormust (mis on muidugi juba eelnevalt sisse arvestatud).
Enne iga laienemist kohustas Euroopa Liit uusi liikmesriike tagama, et ei toimuks põllumajandustoodete spekulatiivsete varude kogumist, mis häiriks Euroopa Liidu turu tasakaalu. Viies liikmesriigis – Eesti, Küpros, Läti, Slovakkia ja Malta – olid ülemäärased suhkrukogused. Euroopa Komisjon määras Eestile suhkrutrahvi 45 686 268 eurot, mida riik asus sisse nõudma ettevõtjatelt.
Seotud lood
Euroopa Liidu üldkohus otsustas, et puudub alus Eesti vaidlustatud suhkrutrahvi hagi läbivaatamiseks, mistõttu jääb otsus kehtima. Lisaks peab Eesti tasuma nii enda kui ka Euroopa Komisjoni kohtukulud.
Valitsus otsustab, millised on Eesti riigi edasised sammud seoses Euroopa Kohtu otsusega tunnistada üleliigsete laovarude eest määratud trahv kehtetuks.
Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi üleliigsete laovarude eest Euroopa Liidu eelarvesse makstud summa.
Maksu- ja tolliamet otsustas loobuda 8,67 miljoni eurosest nõudest Oliver Kruuda pankrotistunud ettevõtete Luterma ja Rubla suhtes.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.