Valitsus otsustab, millised on Eesti riigi edasised sammud seoses Euroopa Kohtu otsusega tunnistada üleliigsete laovarude eest määratud trahv kehtetuks.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul pöördub ta edasiste sammude otsustamiseks valitsuskabinetti.
„Ees on pingeline aeg, sest Euroopa Kohtu värske otsusega kaasneb palju juriidilisi ja rahalisi aspekte, mida analüüsida. Eesti edasised sammud nii käimasolevate kohtuvaidluste kui ka Euroopa suunal tegutsemise otsustame valitsuskabinetis,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Meie ettepanek on kabinetti minna augustis. Seni valmistame põllumajandusministeeriumis ette analüüsi ning ettepanekud.“
Seeder selgitas, et tegemist on esialgu muude põllumajandustoodete laovarusid puudutava otsusega. „Nüüd tulebki analüüsida, kas suhkru puhul on võimalik välja tuua erisusi või kehtib kohtuotsus ka nn suhkrutrahvi kohta,“ selgitas Seeder.
Euroopa Kohus otsustas 12. juulil, et Eesti riigil ei ole õigust nõuda ettevõtetelt üleliigsete laovarude eest ELi poolt Eestile määratud trahvi, sest 2003. aasta vastava määruse sätted ei olnud 2004. aasta 1. mai seisuga Euroopa Liidu Teatajas eestikeelsena avaldatud ega Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud. Kohtuotsuse järgi saab nõukogu ja komisjoni määrustel ning nende institutsioonide direktiividel, mis on adresseeritud kõikidele liikmesriikidele, olla õigusmõju vaid siis, kui need on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ning huvitatud isikutel peab olema võimalik tutvuda ka neile kohustusi paneva siseriikliku meetme allikaga.
Eesti riik on Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete (piimatooted, riis, vein) üleliigsete laovarude eest kokku 6,5 miljonit eurot. Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,2 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast (45,7 miljonit eurot). 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda ühenduse eelarvesse maksta.
Aastatel 2006–2007 määras maksu- ja tolliamet laovarutasu 82 juriidilisele isikule (neist 12 on tänaseks likvideeritud) kogusummas 35,3 miljonit eurot. Sellest on tänaseks tasutud 2,2 miljonit eurot.
Eestil on laovarutasu pärast pooleli vaidlus 26 juriidilise isikuga summas 27,7 miljonit eurot. Vaidluse osapoolteks olevast 26 ettevõtjast on laovarutasu maksnud 17 ettevõtjat kogusummas 1,7 miljonit eurot, tasumata on 26 miljonit eurot.
Seotud lood
Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi üleliigsete laovarude eest Euroopa Liidu eelarvesse makstud summa.
Euroopa Kohus langetas 12. juulil otsuse, milles leidis, et ettevõtjatelt ei saa üleliigse laovaru tasu nõuda, kuivõrd Euroopa Liidu määrused olid Euroopa Liidu Teatajas nõuetekohaselt eestikeelsena avaldamata ega olnud seega kohustuslikud.
Valitsuse tänase nõupidamise päevakorras on ainsa punktina ülevaate andmine üleliigsete laovarudega seotud küsimustest.
Maksu- ja tolliamet otsustas loobuda 8,67 miljoni eurosest nõudest Oliver Kruuda pankrotistunud ettevõtete Luterma ja Rubla suhtes.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.