Angela Merkel ei lähe Saksamaa parlamendilt Kreeka jaoks lisaabi paluma, kirjutas Süddeutsche Zeitung anonüümsetele valitsusallikatele tuginedes.
Pärast seda, kui Merkelil on olnud abimeetmete üle viimati toimunud hääletustel raskusi valitsuskoalitsioonist toetuse saamisega, on mõeldamatu, et kantsler läheks parlamenti Kreeka jaoks kolmandat abipaketti küsima, vahendas agentuur Bloomberg.
Negatiivne meelsus Saksamaal on üha ilmsem.
Saksamaa majandusminister Philipp Rösler ütles nädalavahetusel Saksa ringhäälingule ARD, et on Kreeka päästmise väljavaadete suhtes väga skeptiline ning et kui Kreeka abilaenu tingimusi ei täida, ei saa väljamaksed jätkuda.
Välisminister Guido Westerwelle ütles väljaandele Hamburger Abendblatt, et valitsuskoalitsiooni kuuluv vabade demokraatide partei ei nõustu ühegi katsega Kreeka abipaketi tingimusi leevendada.
Saksamaa kristlike demokraatide CDU sõsarpartei CSU peasekretär Alexander Dobrindt soovitas aga ajalehele Die Welt antud intervjuus Euroopa Liidu „poliitilistel kääbustel“ Ülemkogu eesistujal Herman Van Rompuyl ja Euroopa Komisjoni presidendil Jose Manuel Barrosol hakata Kreeka jaoks juba „teekaarti“ koostama euroalalt lahkumiseks.
Rida CDU saadikuid hääletas läinud nädalal ka Hispaania pankade abistamise vastu. Seepeale manitses Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble nädalavahetusel valitsusparteid toetust valitsuse kriisipoliitikale säilitama, tuletades meelde, et Saksamaal on euro kokkuvarisemisest „kõige enam kaotada“, vahendas agentuur DPA.
Seotud lood
IMFi pressiesindaja teatas täna, et fond toetab Kreekat majandusprobleemide ületamisel.
Kreeka on taas võlakriisi keskmes, homme saabuvad Ateenasse nn troika esindajad, et hinnata, kui palju Kreeka oma abipaketi tingimustest maha on jäänud.
Kreeka võib rahaliitu jäämiseks vajada täiendavat võlgade mahakandmist, ütles partei CDU parlamendigrupi eestkõneleja eelarveküsimustes Norbert Barthle.
Saksamaa Ifo instituudi äriusaldusindeks on kolmandat kuud languses ning enam kui kahe aasta madalaimal tasemel, kuna süvenev euroala võlakriis tumestab majanduse kasvu ja ettevõtete kasumiväljavaateid.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.