• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 25.07.12, 12:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangalitsents ESMile "muudaks mängu"

Austria keskpanga juhi uuesti üles võetud teema, et euroala alalisele päästemehhanismile ESM võiks anda pangalitsentsi, on täna turgudele veidi optimismi süstinud – euro tugevnes ning Hispaania laenukulud tulid rekordkõrgustelt alla.
Eile Viinis antud intervjuus ütles Austria keskpanga juht Ewald Nowotny, et idee toetuseks leiaks mitmeid argumente, ehkki midagi konkreetsemat keskpangas praegu ei arutata.
„ESMist panga tegemine muudaks mängu,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg Societe Generale SA stgrateeg Vincent Chaigneau. „Siiani on Euroopa Keskpank selliste ideede vastu olnud. See võib olla võimalik, iseasi, kas mõte piisavalt poliitilist toetust leiaks. See on jätkuvalt väga poliitiline küsimus.
Turgudele tõi see täna kerget optimismi. Hispaania kaheaastase tähtajaga võlakirjade tootlus, mis täna esmakordselt juba 7% taseme ületas ja 7,147%-le kerkis, alanes 6,82%-le. Itaalia sama pikkusega võlakirjade tootlus alanes viie baaspunkti võrra 5,01%-le. Uudis katkestas ka euro viis päeva väldanud langustrendi USA dollari ja Jaapani jeeni suhtes.
„Euro reageerib Nowotny sõnade peale,“ ütles Royal Bank of Scotlandi valuutastrateeg Paul Robson. „See mängib turu kartustel, et ESM ei ole Hispaania ja Itaalia väljaaitamiseks piisavalt suur. Debatt jõuab lõpuks sinnamaani, kus poliitika võimaldaks euro probleemid lahendada.“
ESMile pangalitsentsi andmine tagaks fondile juurdepääsu Euroopa Keskpanga laenudele. Praegusel kujul küündib fondi laenuvõime 500 mld eurole.
Poliitikutest on ideed toetanud näiteks Prantsusmaa president Francois Hollande.
Euroopa keskpanga juht Mario Draghi on kõrvutanud ESMile pangalitsentsi andmist valitsuste rahastamisega keskpangast, mida Euroopa Liidu seadused ei luba. Samas ei kehti piirang avaliku sektori krediidiasutustele nagu Euroopa Investeerimispank. EIB, mille omanikuks on ELi liikmesriigid, sai juurdepääsu keskpanga laenudele 2009. aastal.
Hispaania kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus ületas täna juba 7,7% taseme ning ka lühiajaliste võlakirjade tootlus on üle 7%. Selliste laenukuludega riigid kaua omal jõul toime ei tule.
ESMi jõustumine toppab praegu eelkõige Saksamaa konstitutsioonikohtu otsuse taga, mida on oodata 12. septembril.

Seotud lood

Uudised
  • 25.07.12, 10:50
Ministrid: Hispaania laenukulud põhjendamatud
Hispaania ja Saksamaa rahandusministrid märkisid, et Hispaania laenukulud ei ole praegusel tasemel põhjendatud. 
Uudised
  • 26.07.12, 13:59
Ligi: ESMi puutuv puust ja punaseks
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul võtab pikk ja kordav ESMi asutamise leppe ratifitseerimise eelnõu kokku riigikogu rolli.
Uudised
  • 01.08.12, 17:13
Monti toetab ESMile pangalitsentsi andmist
Itaalia peaminister Mario Monti leiab, et euroala alaline päästemehhanism ESM peaks saama pangalitsentsi ning usub, et see nii ka läheb.
Uudised
  • 26.07.12, 15:18
Draghi: keskpank teeb kõik euro kaitseks
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles täna, et poliitikategijad teevad kõik selleks, et eurot kaitsta.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele