Riigikogu põhiseaduskomisjon kaalub Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) siseriikliku regulatsiooni täpsustamist, et määratleda pädevuste jaotus riigikogu täiskogu ja ELi asjade komisjoni vahel.
Riigikogu põhiseaduskomisjonis oli täna lisaks ESMiga seonduvatele üldküsimustele kõne all ka ESMi siseriikliku rakenduse osa ning selle lahutamine eraldi eelnõuks, mis määratleks muuhulgas pädevuste jaotuse riigikogu täiskogu ja ELi asjade komisjoni vahel ning sätestaks, milline võiks olla protseduuriline kord ühel või teisel juhul.
"Põhiseaduskomisjon tõdes tänase arutelu käigus, et pakutud regulatsioonis on küsitavusi ja ruumi parlamendidemokraatia edasiseks mõtestamiseks. Põhiseaduse paragrahvi 121 punkt 4 kohaselt ratifitseerib rahvusvahelisi lepinguid, millega Eesti Vabariik võtab endale varalisi kohustusi, riigikogu, mitte selle komisjon. See, mille põhjal toimida, eeldaks kokkulepet teatud kriteeriumites," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Tema hinnangul tasub kaalumist ka küsimus, kas algatada antud osas eraldi eelnõu ja võtta see vastu septembris toimuval korralisel istungjärgul. Maruste kinnitusel ei takistaks see ESMi asutamislepingu ratifitseerimist 30. augustil ega pidurdaks ESMi asutamisprotsessi.
Eelnõu kohaselt langetaks kõik olulisemad otsused riigikogu täiskogu ning tehnilist laadi ja kiireloomulised otsused jääksid ELi asjade komisjoni kanda. Riigikogu täiskogu pädevusse kuuluksid eelnõu kohaselt otsused, mis puudutavad ESMi lubatud aktsiakapitali ja maksimaalse laenumahu muutmist, samuti uute memorandumite ja neisse tehtavate oluliste muudatuste heakskiitmist ning hädaabi reservfondi lõpetamist. Eelnõu reguleerib ka seda, kuidas toimub riigikogu teavitamine ESMi tegevusest.
Ühtlasi otsustas põhiseaduskomisjon täna lõpetada valitsuse algatatud Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine ja panna see täiskogu erakorralisel istungjärgul 8. augustil lõpphääletusele.
Seadusega ratifitseeritakse ELi toimimise lepingu muudatus, millega muudetakse euroliidu toimimise lepingu artiklit 136 ja lisatakse sinna uus lõige, mille kohaselt võivad liikmesriigid, mille rahaühik on euro, luua stabiilsusmehhanismi (ESM).
Põhiseaduskomisjon arutas täna ka valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu, mis puudutab riigikogu kodukorra muudatusi ja stabiilsusmehhanismi vastavust Euroopa Liidu ja Eesti põhiseaduslikule korraldusele.
Komisjon selle eelnõu osas mingeid otsuseid täna ei langetanud ja jätkab arutelu peale eelnõu esimest lugemist riigikogu täiskogus 8. augustil. Komisjon koguneb uuesti 13. augustil.
Seotud lood
Riigikogus sel nädalal esimesele lugemisele tulev ühinemine Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) tähendab meile esialgu 1,3 miljardit eurot maksimumkohustusi. See number tugineb aga meie vaesuse tõttu antud soodustusele, mis lõpeb 2023. aasta algul.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.