Tegevusalade lõikes on samas hõive suurimate hõivatute arvuga harudes kasvanud tagasihoidlikult või sootuks kahanenud: näiteks kasvas hõive ehitussektoris aastases võrdluses tagasihoidlikud 1,5% ja veonduses ja laonduses 4,7% ning kahanes töötlevas tööstuses 1,6% ning jae- ja hulgikaubanduses 6%.
Enim panustasid hõive kasvu tagasihoidlikuma hõivatute osakaaluga tegevusalad nagu haridus ning haldus- ja abitegevused, kus hõive kasvas aastatagusega võrreldes vastavalt 10% ja 32,2%. Ka kasvas hõive avalikus sektoris, panustades koguhõive kasvu 0,8%-ga. Tööhõive kasvu võis täheldada lisaks veel põllumajandussektoris, kus ilmselt on tegemist hooajaliste lepingutega.
Vanusegruppide lõikes kasvas hõive, nagu öeldud, enim vanemaealiste vanusegrupis (50-74) – hõivatuid oli aastatagusega võrreldes 6,2% enam ning seejuures kasvas vanemaealiste naiste hõive 6,8%.
Noorte hõive vähenemist mõjutas aga peamiselt noorte meeste hõive kahanemine – 15-24 aastaste meeste hõive langes eelmise aasta sama perioodiga 9,6%.
Naiste hõive samas vanusegrupis siiski kasvas 1,9%. Noorte meeste hõive kahanemine võib olla seotud ühelt poolt kahaneva hõivega töötlevas tööstuses, mis on omakorda mõjutatud kahanevast välisnõudlusest, ent teisalt võib hõive kahanemine olla seotud ka sesoonsete teguritega, mis tähendab, et noorte meeste töölepingud võisid olla ajaliselt piiratud ning ettevõtete puhkuseperioodiks olid lepingud lihtsalt lõppenud.
Statistikaameti andmed kirjeldavad kaude ka tööjõu liikumist – juba teist kvartalit järjest on tööealine elanikkond vähenenud Lõuna- ja Kirde-Eestis ning tublisti kasvanud Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis. See võib aga tähendada, et sisemaine mobiilsus on kasvamas. Keskmisest madalam töötusemäär ongi just Põhja- ja Kesk-Eestis (töötuse määr on vastavalt 8,5% ja 9%).
Samas tasub rõhutada, et vaatamata hõive jätkuvalt kiirele kasvule on töötuse määra kahanemist pidurdanud endiselt kasvav aktiivsus – II kvartalis ulatus aktiivsuse määr (hõivatud või tööd otsivate inimeste osakaal kogu vastavaealises rahvastikus) juba 67,9%-ni, mis on alates 1990ndate lõpust üks kõrgeimaid näitajaid – vaid eelmise aasta III kvartalis oli aktiivsuse määr kõrgem ulatudes 68,4%-ni.
Aktiivsuse määra võib ühelt poolt mõjutada rahvastiku vanuseline struktuur – tööturule on sisenenud nn beebibuumi põlvkond ning ka sündimuskäitumine on märkimisväärselt muutunud viimase 20 aasta jooksul. Seda kinnitab samuti mitteaktiivse elanikkonna kahanemine – võrreldes 2000. aasta II kvartaliga on käesoleva aasta II kvartalis mitteaktiivseid ligikaudu 60 tuhat inimest vähem.