Rootsi kaalub kärbete asemel majanduse ergutamist

Sellega ujuks Rootsi selgelt vastuvoolu ülejäänud Euroopas valitseva trendiga, vahendab agentuur Bloomberg.

2013. aastal eelarveülejääki prognoosiv Rootsi valitsus on 2009. aastast võlakoormat vähendanud igal aastal ning visandab selle vähenemist aastaks 2016 22,5%-le SKPst. See asetab Euroopas Rootsi unikaalsesse positsiooni, jättes valitsusele manööverdamisruumi majanduse ergutamiseks, ütles Rootsi SEB panga ökonomist Robert Bergqvist.

„Meil on fantastiline võimalus majandust nii lühiajaliselt ergutada kui luua alust pikaajalisele majanduskasvule,“ ütles Bergqvist. „Teised riigid on kaitseasendis ja peavad säästma, Rootsil on võimalus oma positsiooni rahvusvaheliselt kindlustada.“

Anders Borg ütles läinud nädalal, et valitsus kaalub eelarve eelnõu, mis sisaldaks pikaajalist kasvu kindlustavaid investeeringuid. Samuti kaalub valitsus tänavuse majandusprognoosi tõstmist.

„Oleme ilmselt ainus riik Euroopas, millel on võimalus seda teha sellises ulatuses nagu me praegu oma baasstsenaariumis kaalume,“ ütles Borg.

Analüütikud prognoosivad, et valitsus kulutab tuleval aastal avaliku sektori investeeringutele vähemalt 8 mld Rootsi krooni ehk 0,2% SKPst.

Rootsi SKP kasvas teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 1,4%, ületades kordades analüütikute ootused. Nii tuleb Rootsi valitsusel ilmselt varsti tõsta oma majandusprognoosi, mis visandab Rootsile tänavu 1,1% suurust SKP kasvu. Võrdluseks kahanes esimeses kvartalis paigal tammunud euroala majandus teises kvartalis 0,2%.

Rootsi laenukulud on võrreldavad Saksmaa laenukuludega (3,5 aastase võlakirja tootlus 1,45%) ning Rootsi võimaliku maksejõuetuse riski hindavad turud isegi väiksemaks kui Saksamaal.

Kõik see on Euroopa võlakriisi eest pagevat raha Rootsi meelitanud, millest Rootsi kroon on tänavu euro suhtes enam kui 8% tugevnenud.

Rootsi kaubandusbilanss on plussis olnud viimased 20 aastat. Läinud kuul kritiseeris IMF Rootsit koos Saksamaa ja Hiinaga riikide hulgas, mille jooksevkonto ülejääk on liiga suur. Seda sellest kontekstis, et see lisab tasakaalustamatust kogu maailmamajanduses.

Rootsi rahandusminister on seni olnud väga ettevaatlik ja alalhoidlik, kuid Robert Bergqvist ei usu, et julgem kulutamine rahaturgude positiivset suhtumist oluliselt kõigutaks.

„Ma ei ole omateada kohanud kedagi, kes, kui me neid teemasid arutame, väljendaks muret liiga ekspansiivse eelarvepoliitika pärast,“ ütles Bergqvist. „Küll aga olen ma kohanud neid, kes kardavad Rootsi riigi võlakirju osta sel põhjusel, kuna neid võlapabereid on liiga vähe.“