ESM tuli 59 häälega

ESMi seaduse vastuvõtmiseks olnuks vaja 51 riigikogulase toetus. ESMi seaduseks saamise vastu oli 34 parlamendi liiget, üks jäi erapooletuks.

Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadusega nõustutakse Eesti osalusega ESMis 1,302 miljardi euro ulatuses, millest 148,8 miljonit makstakse sissemakstava kapitalina viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ja 1,1532 miljardit eurot sissenõutava kapitalina nõude saamisel.

Seadus näeb ette, et kui maksimaalse laenumahu või finantsabi andmise vahendite muutmise otsustest tulenevad lepingu muudatused või suurendatakse ESMi lubatud aktsiakapitali, esitab valitsus lepingu muudatused riigikogule ratifitseerimiseks.

Seoses osalemisega ESMis muudeti riigieelarveseadust ning riigikogu kodu- ja töökorraseadust. Seadus näeb ette oluliselt suurendada parlamendi pädevust ka kiiret otsustamist vajavates vastastikuse mõistmise memorandumite ja nende muudatuste kavandite küsimustes, milleks on vaja täiskogu otsust.

Seadus muutis seoses vajadusega langetada kiireloomulisi otsuseid riigikogu kodukorda, mis võimaldab nimetatud otsuseid menetleda ühel lugemisel. ESMi seadus paneb valitsusele kohustuse anda kord aastas täiskogu istungil seoses stabiilsusmehhanismiga suuline ülevaade.

Seadus määrab kindlaks memorandumitega seotud konfidentsiaalsust vajavate otsustuste ringi, mille puhul valitsus võib pöörduda seisukoha saamiseks riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poole.

Täna heaks kiidetud seadus näeb ette, et kõik riigile rahaliste kohustuste võtmise otsused teeb riigikogu täiskogu. ESMi ratifitseerimisega luuakse seadusandlik raam ja võetakse esmased kohustused ning iga uue abi taotleva riigi osas tehakse uuesti varaliste kohustuste võtmise otsus täiskogus.