Paksudele lisamaks?

Sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk kirjutab blogis, et Ross juhtis tähelepanu kahele väga olulisele asjale:

1) Eesti inimeste tervisekäitumise parandamises on suur potentsiaal ja rahalised stiimulid võiksid sellele kaasa aidata,

2) Eesti Haigekassa vajab juurde raha tervishoiuteenuste paremaks pakkumiseks.

Võrk nõustub mõlema väitega. "Esiteks, nii Praxise hiljutine uuring “Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused”, kui WHO jätkusuutlikkuse raport viitasid vajadusele leida tervishoidu lisaraha," ütles Võrk. "Teiseks, statistika andmetel on Eestis ligi pool täisealistest inimestest ülekaalulised (nt Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2010. aasta uuringu järgi ca 49% vanuses 16-64), kolmandik täisealisest elanikkonnast suitsetab ja veerand tarvitab iga nädal alkoholi (sama allikas)."

Võrk kirjutab, et ei suutnud vastu panna ja arvutas välja astmelise “paksumaksu”, mis haigekassa uue juhi mõlemat muret arvesse võtaks. "Esiteks mõjutab see inimeste tervisekäitumist, sest kõik tööealised, kes pole normkaalus, peaksid maksu maksma. Teiseks, saaks katta haigekassa täiendava rahavajaduse, näiteks lähiaastail suurusjärgus 0,4% SKPst, kui võtta aluseks WHO/SoM/HK raport."

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Selgub, et kui kõik 16-65-aastased, kellel on kehamassiindeks alla alumise normväärtuse (<19) või üle ülemise normväärtuse (>25), peaksid maksma maksu Võrgu pakutud suurustes (nt mõõduka ülekaalu puhul 30 eurot aastas iga normväärtust ületava kg/m2 kohta, suurema ülekaalu puhul veelgi enam), siis saabki kenasti puudujääva 0,4% SKPst kokku.

Tänases väärtuses oleks paksumaksu kogutav summa sama palju, kui kulub haigekassal perearstinduse rahastamise peale (ca 70 mln eurot aastas).