Tervishoiu omavastutuse teema on nii tundlik, et targemadki pead eelistavad asja arutades pigem reductio ad absurdum’it kui sisulist argumentatsiooni.
Priit Simson kirjutab Päevalehes, et kui tal tulevikus põlv või puus valutama hakkab, siis peaks haigekassa talle õigupoolest jooksumaratoni protokolli näkku vajutama - ei ole tervislik joosta 42 kilomeetrit mööda asfalti, ei ole! 2:53:24 on tippsportlase aeg, aga igaüks teab, et tippsport ei ole tervislik. Õige. Aga see ei tõenda, et idee on totter.
Ega see Praxise paksumaksu rehkendus, mõeldud toetama ja näitlikustama haigekassa uue juhi Tanel Rossi vägagi ettevaatlikult serveeritud omavastutuse ideed, olnud ka alguses ilmselt naljaga mõeldud. Lihtsalt kisa läks väga suureks ja siis teatasid autorid, et kuulge nüüd, me lihtsalt natuke nalja pärast arvutasime, aga ega te ometi päriselt ei arva, et me paksumaksu tahame. Ja kui lärm peaks kõrvulukustavaks muutuma ja Reformierakond leidma, et Ross peab natukene tagasi tõmbama, küll ta siis võib-olla ütleb ka, et aeg pole sellisteks ideedeks veel küps ja tänane reaalsus eeldab ikka solidaarse terviskindlustuse edasiarendamist. Ja omavastutuse idee läheb eksperimendina prügikasti.
Siiski ei ole see kuigi tõenäoline, sest solidaarne tervisekindlustus lihtsalt ei pea enam pikalt vastu. See pole ka ei loogiline ega õiglane. Soome e-tervisesüsteemi arendav Madis Tiik tõi viimati EPLis välja tõsiasja, et 60 protsenti inimese tervisest sõltub tema käitumisharjumusest ja ainult 10–15 protsenti arstiabist. Selles ei ole midagi uut. Uus on meile see, mis sellest järeldub: omavastutuse suurenemine on vältimatu.
Küsimus ei ole niisiis mitte selles, kas sportlasele peaks ravimise asemel maratoniprotokolliga vastu pead andma, vaid selles, mismoodi suunata inimesi oma vastutust tunnetama. See peaks olema tervishoiusüsteemi kõige tähtsam ülesanne. Tervisliku eluviisi lauskontroll on võimatu, selge see. Ei ole mõeldav, et inimesele pannakse andurid külge ja perearst teatab retsepti väljakirjutamise asemel, et kui rohu asemel kõnnite kõigepealt oma terviskilomeetrid ära ja siis vaatame edasi. Kõik, mis on tehniliselt võimalik, ei ole mõttekas.
Omavastutuse suurenemine ei pea toimuma päevapealt ja suure pauguga. Kuna see eeldab mõtteviisi muutust, tuleb kõigepealt tegelda hoiakutega. Süsteemi saab reformida tasapisi - esialgu näiteks vabatahtliku erakindlustuse võimaluse loomisega. Ja pigem prääniku kui piitsaga: oma tervise eest hoolitsemine võiks kaasa tuua ravikindlustusmaksu kas või pisukese vähenemise.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
Seotud lood
Sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk arendab edasi Tanel Rossi mõtet siduda tervisekäitumine kindlustusmaksetega ja jõuab vaimukate järeldusteni.
Eile kogunenud raudteelaste ametiühingu juhatus otsustas kutsuda kokku streigikomitee, et langetada otsus võimaliku toetusstreigi kohta.
Haigekassa uus juht Tanel Ross lõhkas pommi, kui viitas, et kindlustuskulude sõltuvusseseadmist tervislikust käitumisest ei saa tulevikus välistada. Kerge seda ilmselt välja öelda ei olnud: ette oli ju teada, et kisa läheb lahti. Ja vaevalt Rossil endal see uue ameti tarvis kaotatud 12 kilo paari kuuga just kergesti maha läks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.