Bundesbanki juht Jens Weidmann on viimastel nädalatel korduvalt kaalunud ameti mahapanekut.
Bildi väitel on Weidmann tagasiastumist arutanud mitme Bundesbanki juhtkonna liikmega. Põhjuseks vastuseis Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi plaanidele euroala raskustes riikide aitamiseks, vahendas Reuters.
Täpsemaid detaile võimalikest keskpanga tugiostudest võlakirjaturul oodatakse Draghilt keskpanga nõukogu järgmisel koosolekul 6. septembril.
Bundesbanki eelmine juht Axel Weber lahkus ametist 2011. aastal protestiks Euroopa Keskpanga tugiostude vastu euroala riikide võlakirjaturul. Protestiks lahkus samal aastal ka Euroopa Keskpanga sakslasest peaökonomist Jürgen Stark.
Saksa väljaandele Der Spiegel näis Weidmann hiljutises intervjuus siiski pigem viitavat ametis jätkamisele.
„Kõige paremini saan ma oma ülesannet täita ametis jätkates. Tahan töötada selle nimel, et euro oleks niisama tugev valuuta kui oli mark,“ ütles Weidmann läinud nädalavahetusel avaldatud intervjuus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroala riikide keskpankadele jääb umbes 24 tundi aega Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi ettepanekutega tutvumiseks, enne kui 5.-6. septembril Frankfurdis toimuval koosolekul võlakirjade tugiostuprogrammi üle debateerima hakatakse.
Euroopa Keskpanga juht Mari Draghi vastab täna Saksa parlamendis saadikute küsimustele, et hajutada umbusku keskpanga kriisimeetmete vastu.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kordas täna, et euro on tulnud, et jääda, ning et keskpank on valmis rakendama euro kaitseks uusi erakorralisi meetmeid, ent konkreetsemate detailide puudumine valmistas turgudele pettumuse.
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul keskpangalt imerelva loota ei ole - oma osa peavad andma kõik osapooled - nii poliitikud kui kriisi tõrjumiseks loodud mehhanismid.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.