Nordea tõstis oodatust tugevama sisenõudluse tõttu Eesti selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,3 protsendile.
Vastavaldatud prognoosi Economic Outlook’i kohaselt suureneb järgmise aasta teises pooles välisnõudlus, mille toel saavutab Eesti majandus 2013. aastal 3,5-protsendilise kasvu. Põhiliseks riskiks jääb prognoosi kohaselt majanduse haavatavus euroala võlakriisi teravnemise korral.
Nordea hinnangul jätkub sel aastal euroala majanduse jahtumine ning ka 2013. aastaks on oodata vaid väga nõrka taastumist. Euroala oodatav kasv järgmisel aastal on 0,6%. Kuigi Baltimaad ei kuulu kõige haavatavamate turgude hulka, vähendab ekspordinõudluse langus ka nende riikide teise poolaasta majanduskasvu. Nordea ootab Eesti järgmise aasta majanduskasvuks 3,5% ning 2014. aastaks 3,8%.
Majandusmootoriks sisenõudlus
Nordea peaanalüütiku Tõnu Palmi hinnangul läheb Eestil kriisi taustal suhteliselt hästi. “Ekspordinõudlus II poolaastal ei taastu, samas Eesti investeeringute ja tarbimise kiire kasvutempo aeglustub vaid mõõdukalt. Järgmine aasta tõotab kujuneda üleminekuaastaks, mil kasv jääb suurel määral sõltuma sisenõudlusest ning ulatub veidi üle 3% aasta kokkuvõttes,“ hindab Nordea peaanalüütik Tõnu Palm.
Majanduskasvu mootoriks jääb Nordea hinnangul sisenõudlus, mida lisaks sissetulekute kasvu ületanud jaemüügi kasvutempole peegeldab ühtlasi ehitus-, kaubandus- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori kasvanud panus. “Erasektori investeeringuid toetavad eelkõige kasvanud ärimahud ja vajadus tehnoloogiat ning tootmist uuendada. Eesti on jätkuvalt atraktiivne investeerimise sihtkoht, samal ajal on euroala ning ka mitme Põhjamaa investeerimismahud tänaseks juba languses,” lisas Palm.
Sarnaselt Põhjamaadele pehmendab peaanalüütiku sõnul võlakriisi mõju Eestis eratarbimine ja tööturu tugevus. “Eesti tarbijakindlus püsib erinevalt euroalast endiselt ajaloolisel keskmisel tasemel. Stabiilne tööturg ja mõõdukas palgakasv toetavad jätkuvalt jaekaubandust, teisel poolaastal on oodata vaid kerget aastakasvude aeglustumist. Siseturu kindlustunde püsimisest sõltub täna paraku väga palju,” lausus Tõnu Palm. Nordea prognoosi kohaselt jääb Eesti inflatsiooni näitaja sel aastal 3,7% ning töötus 10,8% tasemele.
Soomes jahtumine, Rootsi jätkuvalt aktiivne
Soomes leiab Nordea prognoosi kohaselt aset laiahaardeline jahtumine, mis sai alguse ekspordi ning investeeringute kahanemisest. Eeldame ekspordimahtude langust aasta teises pooles. Nõrk konjunktuur mõjutab ka eratarbimist, mis püsib madal 2013. aastal. Majandus kasvab käesoleva aasta 0.8%lt järgmisel aastal 1,2%ni.
Rootsi majandus on aasta esimeses pooles tulnud võlakriisiga oodatust paremini toime, mida toetab eratarbimine. Ekspordi kasvu jätkumine II kvartalis peegeldas ekspordisektori konkurentsivõimet hoolimata Rootsi krooni kallinemisest. Kui teiseks poolaastaks ootab Nordea vaid tagasihoidlikku kasvu, siis edasi võib prognoosida majandusaktiivsuse suurenemist.
Suurimaks võimalikuks riskiks nii Eesti kui Põhjamaade jaoks on Nordea prognoosi kohaselt võlakriisi uus teravnemine. “Euroala kriisi lahenduste leidmise venimisega võib kaasneda sügavam ja pikem majanduslangus euroalas. Oleme näinud, et globaalse kasvu aeglustumise juures võib võlakriisi teravnemine haavata kindlustunnet ka tugevamates euroala riikides sh Saksamaal. See tooks kriisi juba Eestile lähedale,” tõdes peaanalüütik. Prognoosi puhul eeldame, et äärmuslikke arenguid aitavad ära hoida kavandatavad poliitilised sammud ning kasvav konsensus kasvu toetamiseks. Integreeritus Põhjamaadega ja Eesti tasakaalukas areng aitavad Nordea hinnangul kriisiga paremini toime tulla.
Seotud lood
Selleks aastaks võib Euroopale prognoosida kaht arengut: rahulikum langus või järsk ja laiapõhjaline langus, ütles Sampo Panga juht Aivar Rehe.
Rahandusministeerium tõstis majanduse tänavust kasvuprognoosi 0,5 protsendipunkti võrra.
SEB tõstis tänases prognoosis majanduskasvuootusi - sel aastal kasvab SKT kaks ja tuleval aastal kolm protsenti.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.