OMX Baltic−1,18%302,15
OMX Riga−0,34%869,86
OMX Tallinn−0,99%1 939,87
OMX Vilnius−0,93%1 150,62
S&P 500−5,97%5 074,08
DOW 30−5,5%38 314,86
Nasdaq −5,82%15 587,79
FTSE 100−4,95%8 054,98
Nikkei 225−2,75%33 780,58
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,91
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%93

OMX Baltic−1,18%302,15
OMX Riga−0,34%869,86
OMX Tallinn−0,99%1 939,87
OMX Vilnius−0,93%1 150,62
S&P 500−5,97%5 074,08
DOW 30−5,5%38 314,86
Nasdaq −5,82%15 587,79
FTSE 100−4,95%8 054,98
Nikkei 225−2,75%33 780,58
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,91
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%93

12.09.12, 11:49

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikontroll pole ravimituruga rahul

Värske riigikontrolli audit "Ravimite hüvitamise korraldus" kritiseerib teravalt olukorda Eesti ravimiturul.

Kadri Jakobsonajakirjanik

Riigikontrolli hinnangul on ravimiturul ebapiisav konkurents, ravimid on kallimad ja patsiendi omaosalus suurem, kui mitmetes teistes Euroopa riikides. Lisaks ei soovi arstid välja kirjutada toimeainepõhiseid retsepte ning riigiasutused ei suuda teha piisavalt järelvalvet.

„Riigikontrolli hinnangul ei ole riigi tegevus soodusravimite hüvitamise korraldamisel olnud tulemuslik, kuna suur osa ravimeid kirjutatakse välja raviminime järgi, ravimid on kallimad kui mitmetes teistes riikides ning patsiendi omaosalus ravimite ostmisel on üks Euroopa suuremaid,” seisab auditis.

„Selle olukorra põhjusteks on ebapiisav konkurents ravimiturul, arstide soovimatus välja kirjutada toimeainepõhiseid retsepte ning riigiasutuste suutmatus tagada tõhus järelevalve apteekrite ja arstide töö üle. Samuti on põhjuseks patsientide vähene teadlikkus ja piiratud ostujõud,” on riigikontroll teinud järeldused.

Riigikontrolli olulisemad järeldused:

Suur omaosalus

2008. aasta andmete põhjal oli patsientide ravimikulude keskmine osakaal Euroopas ehk omaosalus 18,9%. Eestis oli omaosalus 2011. aastal 34,5%. Eestist suurema omaosalusega on vaid mõned Euroopa Majanduspiirkonna riigid. 2011. aastal olid ravimihüvitamise kulud Eesti riigil 91 miljonit eurot.

Ravimite lisamine soodusnimekirja võtab ettenähtust kauem aega

Uute ravimite menetlus kestis ettenähtust 2,8 korda rohkem. Soodusravimite nimekirja jõudis 2011. aastal ravimikomisjonis olnud taotlustest 30 ravimit, nende menetlemiseks kulus 180 päeva asemel keskmiselt 501 päeva. Geneerilised ehk koopiaravimid jõudsid nimekirja õigel ajal.

Patsiendid maksavad aastas soodusravimite eest ca 7 mln eurot rohkem kui peaks

Riigikontroll leidis auditi käigus, et üle seitsme aasta kestnud nõudest hoolimata ei kirjutanud arstid aastaid suurele osale retseptidest üksnes toimeainet, vaid konkreetse ravimi nime, mis on lubatud vaid erandina. Auditi käigus langes konkreetse ravimi nimega retseptide osakaal siiski kolmandikuni retseptidest, kuid on endiselt põhjendamatult suur. Kui retseptile on kirjutatud ravimi nimi, ei saa patsient osta sama toimeainega, kuid teist (tihiti odavamat) ravimit. Riigikontrolli hinnangul võimaldas arstidel nõuet ignoreerida sotsiaalministeeriumi ja terviseameti nõrk järelevalve arstide tegevuse üle.

Lisaks sellele, et paljud retseptid kirjutati välja selliselt, et patsient ei saanudki odavamat ravimit osta, ei olnud odavaid ravimeid mitte alati apteekides saada.

Hetkel kuum

Uus signaal turul näitab, et halvim võib veel ees olla

Kogenud riskiinvestor läheb trellide taha. “Kõik see aeg sa arvad, et see on üks unenägu”

Autosalonge ähvardab müügi langusest suuremgi probleem

Suurim valik tööpakkumisi on CV.ee tööportaalis

Patsientide valikuvõimalusi kitsendab ka see, et odavamaid ravimeid pole alati apteekidest saada. Ravimiameti kontrollide käigus on selgunud, et 55% apteekides polnud odavaimat sama toimeainega ravimit või mõnda selle pakendit (ravimit on eri pakendites eri hulgal) müügil.

Riigikontrolli arvutuste tulemusena selgus, et aastas maksavad patsiendid soodusravimite eest rohkem kui peaks ca 7 miljonit eurot.

Haiglaapteegid ostavad ravimeid odavamalt kui üldapteegid

Riigikontroll analüüsis 2011. aasta andmete põhjal, kas haiglaapteekide sisseostuhinnad erinevad üldapteekide hulgiostuhindadest. Analüüsi tulemusena selgus, et keskmiselt on ravimitel haiglaapteekide hulgiostuhind olnud 10,3% väiksem kui üldapteekidel

Ravimiameti statistika järgi on kõikide ravimite hulgimüügihinnad haiglaapteekidele keskmiselt 13% odavamad.

Ravimiameti hinnangul ongi üks oluline haiglaapteekide sisseostuhindade määraja teatud perioodi kohta tehtud ravimihange, mis sunnib hulgimüüjaid pakkuma võimalikult madalat hinda, kuna muidu sel perioodil ravimeid sellesse haiglaapteeki nad enam müüa ei saa. Arvestades seda, milliste hindadega müüakse ravimeid üldapteekidele võrreldes haiglaapteekidega, leiab riigikontroll, et praegune ravimituru korraldus ei ole selline, mis tagaks ravimite optimaalse hinna ja kättesaadavuse patsientidele.

Sotsiaalministeerium pole suutnud tagada konkurentsi

Eesti ravimite hulgimüügiturul domineerib kaks hulgimüüjat, kelle käes on üle 80% hulgimüügiturust. Need kaks hulgimüüjat on paljude apteekide omanikud ja enamiku apteekide varustajad, mistõttu on konkurents ka jaemüügiturul halb ning kolmandal osapoolel on väga keeruline turule siseneda. Alates 2006. aastast on kehtinud ka apteekide asutamise piirang, mille eesmärgiks oli elavdada turul konkurentsi ning vähendada maa-apteekide sulgemist. Asutamispiirang ei ole neid eesmärke täitnud. Konkurentsiolukorrale on mitmel korral juhitud ministri tähelepanu, kuid olukorra parandamiseks ei ole midagi ette võetud.

Nõrk järelevalve

Järelevalve arstide ja apteekide üle pole olnud tõhus ega taga, et patsiendid saaksid osta odavaid ravimeid. Hoolimata haigekassa ja ravimiameti järelevalvest nii arstide tegevuse kui ka apteekide üle, ei ole aastatega olukord retseptide väljakirjutamisel oluliselt paranenud ning piirhinnaga ravimeid pole apteegis saada. Terviseamet pole hoolimata kohutusest kordagi kontrollinud arstide tegevust retseptide väljakirjutamisel. Järelevalvet aitaks tõhustada digiretsepti nn järelevalvemooduli rakendamine.

Riigi ravimipoliitikal puuduvad selged eesmärgid

Rahvastiku tervise arengukavas, sotsiaalministeeriumi arengukavas ning Eesti ravimipoliitika alustes aastani 2010 on ravimite kohta napilt mainitud vaid seda, et tuleb tagada ravimite ohutus, kvaliteet ja kättesaadavus.

Kuidas neid eesmärke saavutada, ei ole üheski nimetatud strateegilises dokumendis täpsustatud.

Riigikontroll uuris oma auditi käigus:

* kas riigi tegevus ravimite valdkonnas aitab saavutada valdkonna eesmärke, kas eesmärgid on olemas ning reaalselt mõõdetavad;

* kas ravimid on Eestis kättesaadavad;

* kas ravimikasutus Eestis on optimaalne ehk kas arstid kirjutavad välja toimeainepõhiseid retsepte, patsiendid ostavad soodsamaid ravimeid ning kas ravimid ostetakse välja.

Riigikontrolli audit hõlmas patsientide ja arstide käitumismustrite uurimist, samuti sotsiaalministeeriumi, haigekassa, terviseameti, ravimiameti ja ka konkurentsiameti tööd viimastel aastatel.