Saksa, Soome ja Holland lammutavad ESMi kokkulepet

See oli oluline otsus, kuna peatab nõiaringi, kus pankade probleemid seavad küsimärgi alla riigi maksevõime, kui riik oma panku maksumaksjate rahaga päästma läheb. See õõnestab investorite usku antud riigi võlakirjade suhtes, mis moodustavad omakorda olulise osa pankade varadest jne.

Ministrite ühisavaldus teeb selget vahet praeguseks juba kuhjunud võlgade ning võimalike tulevaste pangaprobleemide vahel. Ministrite seisukoht on, et vanad probleemid tuleb riikidel endil ära lahendada, ehk siis, et Hispaania, Iirimaa ja Kreeka täna suurtes võlgades pangad on nende riikide valitsuste asi, vahendas agentuur Reuters.

Nii Hispaania kui Iirimaa olid tõlgendanud valitsusjuhtide juunikuist otsust sellisel moel, et lõpuks ometi lüüakse pankade probleemid riigi rahandusest lahku. Samuti tõlgendasid seda turud.

„ESM võib võtta oma vastutusele probleemid, mis tekivad uue järelevalve korra all (ühtne pangandusjärelevalve - toim.), kuid vanad võlad on riikide endi vastutusel,“ seisab kolme ministri avalduses.

Kui see nii jääb – ja see sõltub valitsusjuhtide kõnelustest lähinädalatel – tekitab Soome, Saksa ja Hollandi rahandusministri seisukoht turgudel kindlasti tõsist ärevust. Hispaania pankadele kavandatav kuni 100 miljardi euro suurune abilaen läheks seega otsa riigi võlakoormale, mida Hispaania valitsus lootis ESMi abil vältida.

Üks Brüsseli ametnik tõlgendas ministrite avaldust kui täielikku taganemist juunis saavutatud kokkuleppest.

„On paar riiki, mis püüavad taganeda, kuid ma ei usu, et nad nii palju toetust leiavad,“ ütles ametnik Reutersile. „Vahe tegemine vanade võlgade vahel on debatis uus teema. Ja see on järjekordne näide sellest, kuidas juba sündinud kokkuleppest püütakse taganeda.“