Euroalal kavandatav pangaliit peab algama nullist, leiab Soome Euroopa asjade ja kaubandusminister Alexander Stubb.
"Pangad, mis on ennast hästi majandanud, ei pea maksma pankade eest, mis on halvas seisus," kirjutas Stubb täna Rootsi majanduslehes Dagens Industri ilmunud arvamusartiklis. "Kõigepealt tuleb nõrgad pangad välja rookida ja siis saab luua ühised kriisifondid. See peab toimuma nii, et sellest ei teki pankade vahel n-ö moral hazard-probleemi ehk olukorda, kus väljaaitamisele lootmine ajendab võtma liiga suuri riske," märkis ta.
Stubb toetab pangaliidu loomist, see on järgmine samm järk-järgult edenevas integratsiooniprotsessis. Rootsi ja Soome teavad omast käest, mida tähendab panganduskriis ning on tänaseks loonud toimiva süsteemi – Põhjala pangad kannatavad välja ka kõige karmimad koormustestid. Nüüd tuleb sama teha ELi tasandil, kirjutas Stubb. Ning kuna detailide üle vaieldakse just praegu, siis tuleb ka Rootsil ja Soomel oma hääl kuuldavaks teha.
Teisipäeval kohtusid Helsingis Soome, Saksamaa ja Hollandi rahandusministrid, mille järel tehtud ühisavalduses väljendati samuti seisukohta, et seni tehtud vead tuleb riikidel endil kinni maksta. Ühised tugisüsteemid euroalal – sealhulgas pankade rekapitaliseerimine ESMist otse – oleks mõeldud edaspidiste võimalike probleemide puhuks.
Seotud lood
Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann ütles täna, et euroalal kavandatav pangandusliit ei saa võtta vastutust olemasolevate halbade võlgade eest.
Euroopa Komisjoni praegu esitatud kujul ei ole euroala ühtse pangandusjärelevalve ettepanek Rootsile aktsepteeritav, mis asetab keerulisse seisu ka Eesti, kus pangandusturu suurimad pangad on Rootsi pangad.
Euroala kolme tippreitinguga riigi rahandusministrite ühisavaldus näib tühjaks tegevat ELi liidrite juunikuise tippkohtumise ühe olulisima otsuse.
Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul ei nõustu tema valitsus iial Rootsi maksumaksja rahaga teiste Euroopa maade halvasti juhitud pankade päästmisega.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.