Hispaania võib vajada täiendavat abi

Olukorda ei tee valitsuse jaoks kergemaks rahva rahulolematuse kasv – laupäeval muutus kümnete tuhandete osavõtjatega meeleavaldus Madridis parlamendihoone juures taas vägivaldseks.

Protestiti eelmisel nädalal avalikustatud uute kärpemeetmete vastu, mis lõikavad euroala kõrgeima tööpuudusega ja languses majandusest veel 40 miljardit eurot.

Euroopa Komisjoni hinnangul on Hispaania valitsus aga õigel teel.

“See uus struktuurireformide kava vastab Hispaaniale esitatud soovitustele ning läheb mõnes valdkonnas isegi kaugemale,” tunnustas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn, kui  Hispaania valitsus avalikustas enam kui 40 abinõu majanduse konkurentsivõime tõstmiseks ja riigi rahanduse kontrolli alla saamiseks. “Reformid on ilmselgelt sihitud rea kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks.”

Eelkõige on rõhk kärbetel, ehkki mõnevõrra tõusevad ka maksud eesotsas käibemaksuga.

Ettevalmistus abipaketiks. Hispaania valitsus rõhutas samuti, et riik on täpselt joondunud Euroopa Liidu ettekirjutustest – nn riigipõhistest soovitustest. Ajalehe Financial Times tõlgenduses on see osa strateegiast nii Hispaania kui ka abiandvate euro­ala riikide avaliku arvamuse ettevalmistuseks uuele abipaketile. Kodupublikule saab Hispaania valitsus näidata, et on vajalikud reformid – mis võiksid käivitada ka Euroopa Keskpanga tugiostud – otsustanud ise, mitte IMFi või ELi diktaadi all. Abi andvad riigid aga näevad, et abi ei anta niisama.

Mullu novembris võimule saanud Mariano Rajoy valitsus on vastu võtnud juba viis kärpekava.

Hispaania valitsus kordas eelmisel nädalal lubadust eelarve defitsiiti Euroopa Komisjoniga kokku lepitud mahus vähendada, mis tähendaks tänavu defitsiidi kärpimist möödunud aasta 8,5%-lt 6,3%-le ja tuleval aastal 4,5%-le SKPst.

See on aga mõeldav ainult siis, kui jätta arvestamata pankade päästmise kulud.

Nädalavahetusel teatas Hispaania eelarveminister Cristobal Montoro, et pankade päästmise kulud suurendaks tänavu eelarve defitsiiti terve protsendipunkti võrra.

Ühtlasi kergitasid need kulud läinud aasta defitsiidi 9,44%-le SKPst ning tingisid riigi võlataseme kasvu tänavu 85,3%-le SKPst ning tuleval aastal 90,5%-le SKPst. Viimasesse on sisse arvestatud nii Hispaania enda pankade päästmise kulud kui ka riigi osalus teiste euroala hädaliste abipakettides.

Reedel ütles Olli Rehn, et euroala pankade rekapitaliseerimise tingimused otsustatakse igal puhul eraldi.

“See ei ole automaatne otsus,” ütles Rehn agentuuri Reuters vahendusel, viidates ELi valitsusjuhtide juunikuisele kokkuleppele võimaldada pankade rekapitaliseerimist euroala päästefondidest otse. “See eeldab iga kord eraldi otsust,” ütles Rehn, lisades, et küllap sünnib selles osas arutelude järel ka euroala riikide ühine otsus.

Kellele jäävad vanad võlad? Eelmisel nädalal läksid turud ärevaks, kui Soome, Saksamaa ja Hollandi rahandusministrid teatasid teisipäeval ühises avalduses, et ESMist saab panku otse rekapitaliseerida vaid võimalike uute probleemide tekkides. Vanad võlad tuleb liikmesriikidele endil ära lahendada. See näis kriipsu peale tõmbavat nii Hispaania kui ka Iirimaa ja Kreeka lootustele pankade päästmise kulud riigi muust võlast lahku lüüa.

“See on normaalne, et liikmesriigid asju omavahel arutavad ja teevad ühisavaldusi ka väiksemates gruppides kui 17 riigiga eurogrupp,” püüdis Rehn ilmset erimeelsust siluda.

Hispaania pankadele sõltumatu auditi teinud konsultatsioonifirma Oliver Wyman avalikustas reedel oma raporti, hinnates pankade kapitalivajaduse 59,3 miljardile eurole. Audit hõlmas 90% Hispaania pangandusest, kokku 14 panka, millest lisakapitali vajab seitse. Esimesed kapitalisüstid võivad aset leida novembris.

Tegelik abivajadus on siiski ca kolmandiku võrra väiksem, ütles Hispaania keskpanga asekuberner Fernando Restoy, kuna osa rahast saavad pangad hankida omal jõul.

Üldist kapitalivajadust vähendab ka nn halva panga loomine, kuhu koondatakse osa kinnisvarakrahhi järel “hapuks” läinud varadest. Sellised hiiud nagu Santander ja BBVA riigi abi ei vaja.

Laenuraha püsib kallis. Juulis teatasid euroala riigid valmisolekust laenata Hispaaniale pankade rekapitaliseerimiseks kuni 100 miljardit eurot. Viimastel hinnangutel võib tegelik vajadus olla ca 40 miljardit eurot. Samas ei pruugi Hispaania abivajadus piirduda pangandussektoriga – riigil on raske turult mõistliku hinnaga laenu saada. Tuleva aasta eelarves kasvab intressikulu 38,6 miljardile ­eurole (kui 10aastase võlakirja intress oleks 5%), mis moodustab 3,6% SKPst. Kümneaastase laenu intressimäär kõigub praegu 6% piiri lähedal.

Ka valitsuse eelarve aluseks võetud makroprognoosid võivad osutuda liiga optimistlikeks.

Peaminister Rajoy kinnitas möödunud nädalal, et kui valitsuse laenukulud liiga kauaks liiga kõrgele jäävad, tuleb lisaabi küsida. Kiirenduse võib siin tuua agentuurilt Moody’s lähiajal oodatav ja kardetud Hispaania riigireitingu kärbe.