• OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • 02.10.12, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Algatame diskussiooni: tulumaksu asemel varamaks

OECD paneb Eestile ette kehtestada varamaks, nähes selles Eesti maksusüsteemi kõige valutuma tasakaalustamise võimalust. Varamaksud on Eestis nimelt praegu OECD riikidest kõige madalamad.
Äripäev on uute maksude kehtestamise vastu, kuid möönab, et varamaksul on tulumaksu ees mõni oluline eelis, mistõttu võib olla mõttekas algatada diskussioon tulumaksu asendamise üle varamaksuga. Alustavale ettevõtjale on varamaks kindlasti kasulikum kui praegune kõrge sotsiaalmaks ja tulumaks, st suuremad maksuväljaminekud tulevad alles siis, kui ta on n-ö jalad maha saanud. Teiseks, kui riigil on varamaksu näol stabiilne tuluallikas olemas, siis võimaldab see tööjõumakse vähendada ning osutub sellega positiivseks teguriks uute töökohtade loomisel. See on vaieldamatult meeltmööda nii ettevõtjale kui ka tervele ühiskonnale. Kolmandaks, praegused pikalt kirutud liiga kõrged tööjõumaksud on majandusele ja ettevõtjale kindlasti kahjulikumad kui mõeldav varamaks.
Täidaks kindlalt riigikassat. Riigi seisukohast aga on varamaks tulumaksust eeldatavasti tublisti kindlam sissetulekuallikas, sest kinnisvara juba maksude optimeerimise eesmärgil ühest riigist teise transportida ei saa, st maksupettused väheneksid. Viimaks, inimene, kelle vara asub Eestis, kasutab nii või teisiti Eesti riigi pakutavaid teenuseid, mistõttu võib olla õigustatud pigem vara, mitte tulu maksustamine.
Samas liigub Eesti just OECD soovitustele vastupidises suunas: maamaks, praegu ainsana kehtiv varamaks, on kadumas, auto- ja kinnisvaramaksuidee ei ole Eestis kuigi tõsiselt võetavana kõne all olnudki ning Tallinna paadimaks läks hingusele enne, kui õigupoolest laekuma jõudis hakata. Samal ajal on tõusnud aktsiisid ehk suurenenud kaudne maksustamine. Mis on hea selles mõttes, et neile, kes aktsiisi alla käivad tooteid vähem tarbivad, jääb kätte rohkem raha, mida oma äranägemise järgi tarvitada. Riigikassa seisukohalt on see aga pigem halb, sest tuleb kulutada ressursse aktsiisi alla käivate kaupade salakaubanduse tõkestamisele.
Tugevad vastuargumendid. Varamaksu vastu räägib tõsiasi, et vara kogusuuruse hindamine võib osutuda keeruliseks ja kulukaks. Teisalt, Eesti e-suutlikkuse juures ei peaks seda ülesannet endale siiski üle jõu käivaks pidama, pigem vastupidi. Ka ei pruugi varamaks osutuda ajas kuigi paindlikuks ega suuta küllaldaselt arvesse võtta vara väärtuse muutumist ajas. Tänase maamaksu näide tõendab ilmekalt, et liiga rigiidsed maksud ei õigusta ennast. Üleüldise varamaksu vastu kõneleb ka lähiriikide kogemus: varamaksu kaotamise teed on läinud nii Soome kui ka Rootsi, eesmärgid olid mõlemal juhul sarnased: suurendada inimeste ostujõudu ja kindlustada kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet. Varamaksu vastu kõneleb ka asjaga paratamatult kaasas käib poliitiline värving: parempoolsed erakonnad selle teemaga ei flirdiks, küll aga võiks see kõne alla tulla keskerakondlaste või sotside valitsuse ajal. Kindlasti leidub ka varamaksust kõrvalehoidmise võimalusi, lätlased näiteks eelistavad oma luksusautosid Eestis registreerida.
Põhiküsimus ei peaks aga mitte olema see, kuidas olemasolevaid väärtusi paremini maksustada ehk ümber jagada, vaid see, kuidas rikkust juurde luua.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.09.24, 14:25
Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele