President Toomas Hendrik Ilves ütles täna alanud meditsiinitöötajate streiki kommenteerides, et iga kriis võiks viia lahenduseni.
"Streik kui töövaidluse lahendamise üks võimalikke ja täiesti seaduslikke viise viitab probleemidele, konfliktile, ehk koguni kriisile mingis valdkonnas. Tervishoiutöötajate mureks on praegu koormus ja palk. Eriti puudutab see õdesid ja hooldustöötajaid. Nende palgad on tõesti nirud," ütles president ja lisas, et iga kriis võiks viia lahenduseni.
"Ent lahendus ei ole minu arvates vaid meditsiinitöötajate ühekordne palgatõus. See oleks otsekui ühe augu lappimine laguneval teelõigul," kommenteeris Ilves. "Eesti vajab pikemat vaadet ja pikemat kokkulepet selle kohta, kuidas kindlustada meie ravikindlustussüsteemi kestlikkus, kuidas tekitada õdedes, hooldustöötajates ja arstides, aga samuti arsti- ja õeharidusest unistavates noortes kindlustunne ülehomse päeva ees. Kõik vajalikud arutelud ja võimalikud ümberkorraldused peavad tagama kindlustunde ka patsientidele, mis tähendab kättesaadavat ja kvaliteetset arstiabi kõigile abivajajatele."
President rõhutas, et on vaja alustada viivitamata sisulist ning ultimaatumiteta arutelu meditsiinitöötajate, haiglate, haigekassa ja poliitikute vahel.
Seotud lood
PERHi kirurgi Jaan Tepi sõnul pidurdab meditsiinisektori rahapuudus arstide tööd ja võimalusi patsiente aidata, sest haiglad ei soovi teha heategevust.
Arstid on lubanud streikida seni, kuni saavutatakse sobiv palga- ja töötingimuste kokkulepe. Streigi pikkuse määrab aga raha ehk streigifondi suurus.
Maksu- ja tolliameti andmetel on arstide palk mullusega võrreldes praktiliselt samal tasemel, arstide arv on aastaga aga 424 meediku võrra vähenenud.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”