Lauri: eestlased on mugavad

„Me kõik mõtleme, kaua need muutused on, tahame kõik rahulikumalt elada, aga tundub, et ei saa,” ütles Lauri. Eesti majanduseelisteks on olnud väiksus, avatus, paindlikkus ja odavus. Nimetatutest viimast eelist hakkame kaotama ja seetõttu tuleb ümber orienteeruda.

„Peame ütlema lahti majandusmudelist, et teeme hästi odavalt ja müüme Soome ja Rootsi. Peaksime vaatama kaugemale ja tegema kallimaid kaupasid, kui seni oleme teinud. Ka Hiina on kõige odavamalt töölt liikunud kallima poole ja astub meie kandadele,” ütles Lauri.

Mõttelaiskus ja infosulg

Lauri arvates on ühiskonnas maad võtnud mõttelaiskus ja eksimishirm: „90ndatel purskus välja igasuguseid ideesid. Mõned olid jaburad, mõned väga jaburad, mõned väga head. Kõik mõtlesid ja  tahtsid midagi teha. Neid mõtteid on vähemaks jäänud, vähemalt nendest ei räägita. Kardetakse eksida, sest arvatakse, et kui teete vead, näidatakse pärast näpuga, et sa oled loll. Me peaks olema julgemad selles osas, mida me tahame teha ja kuidas tahame teha, ja mitte hoida kinni sellest, mida meile räägitakse,” sõnas Lauri.

Lauri sõnul on rahvastiku vananemine ja sellest tingitud sotsiaalprobleemid praegu Eestis kriitilisemad teemad: „Praegu on hea asjad selgeks vaielda, sest kümne aasta pärast lähevad asjad veel hullemaks."

Samuti viitas Lauri Eesti ühiskonnas tekkinud suhtlemisprobleemidele. „Ei taheta suhelda ja arvatakse, et probleemi saab lahendada, kui annad rohkem raha. Kuigi probleem on infos, mis ei liigu, ja seetõttu anname üksteisele vastakaid signaale,” rääkis Lauri.

Eurotsoonist ei lahku keegi

Positiivse külje pealt tõi Lauri välja, et eestlased on kriisiga harjunud ega satu iga signaali peale paanikasse. „Paanika üleskütmine võtab rohkem aega,” ütles Lauri. Teisalt nentis ta, et praegused rahaprobleemid eurotsoonis on nii suured, et nende lahendamine võtab aega.

Kuidas jätkub elu eurotsoonis? „Mul on tunne, et eurotsoon jätkub, kuid kahtlustan, et juurdetulijaid ei ole ja ka lahkujaid mitte.”