OMX Baltic−0,03261,6
OMX Riga−0,42865,92
OMX Tallinn−0,031 696,8
OMX Vilnius0,03986,19
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 100−0,738 181,47
Nikkei 225−0,7236 391,47
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,9
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,85

OMX Baltic−0,03261,6
OMX Riga−0,42865,92
OMX Tallinn−0,031 696,8
OMX Vilnius0,03986,19
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 100−0,738 181,47
Nikkei 225−0,7236 391,47
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,9
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,85

10.10.12, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Karmim pangajärelevalve on Eesti huvides

Euroopa pangaliidu loomise plaan tähendab juba ELi määruse eelnõudes formeerunud plaani ühendada eurotsooni pankade järelevalve Euroopa Keskpanga (EKP) alla. Loomulikult kerkib küsimus, mida selline finantsteenuste kontrolli tsentraliseerimine meile tähendab. Kas panku kontrollitakse vähem või rohkem kui praegu? Kas keskne kontroll toob kaasa töökeele muutuse pankades? Kas tarbija jaoks muutub pangandus turvalisemaks?

Toetusvajadus. Mõnda aega õhus olnud Euroopa-ülese finantsjärelevalve idee on muutunud aktuaalseks seoses vajadusega toetada mõne eurotsooni riigi panku teiste eurotsooni riikide poolt. On ju mõistetav eeldada, et kui sa toetad teise riigi panku, rakendavad need igapäevatöös samu standardeid, mida ise oluliseks pead. Kui eurotsooni pankade toetusmeetmed on ühised, on vajadus ühiste standardite ja nende kontrolli järele mõistetav.

Seega on kavas anda vastutus üleeuroopalise pangajärelevalve eest EKP-le koos regulatsioonide kehtestamise ja formaalselt ka tegeliku järelevalvega. Eesti seisukohast on see areng neutraalne või pigem positiivne, sest praegu oleme pigem toetajamaade hulgas ja seega on meie huvides toetatavate jätkusuutlik finantskäitumine. See aga omakorda tähendab, et soovime näha ka praegusest karmimat järelevalvet. Siinsete pankade jaoks peaks järelevalve sisu samaks jääma, kuna Eesti finantsinspektsioon teeb praegugi oma tööd põhjalikult.

Siiski tuleb tunnistada, et igapäevaste järelevalveoperatsioonide tsentraliseerimist EKP juurde on keeruline ette kujutada, kas või juba üksnes töökeele tõttu. Arvatavasti jäävad kohalikud järelevalved tegema oma praegust tööd ja EKP hakkab välja andma juhendeid, kuidas kontrolli läbi viia, ning nende täitmist kontrollima.

Kes maksab? Sellise stsenaariumi korral ei tohiks pangatoodete tarbijate jaoks midagi muutuda, välja arvatud lisakontrollist tulenev täiendav kindlus pankade finantstervise suhtes. Siiski on veel ebaselge, kes selle täiendava kontrolli kinni maksab. Eestis toimib finantsjärelevalve turuosaliste endi makstavatest tasudest. Kui kohalikud pangad peavad edaspidi tasuma ka EKP uute kontrollistruktuuride eest, toob see kaasa pankade kulude kasvu.

Veel on ka lahtine, mida tähendaks võimalik tsentraliseeritud järelevalve pangagruppidele, mis tegutsevad nii eurotsoonis kui ka väljaspool seda. Kuivõrd Swedbank ja teised Skandinaavia pangad pole ainukesed, kes selle küsimusega silmitsi seisavad, on sel teemal eeldatavasti arutelu oodata.

Seotud lood

Sisuturundus

02.09.24, 09:00

Kolme ettevõtte kogemus Foruse kõnekeskuse teenusega: kuidas koostööpartneri abiga kulusid kokku hoida?

Kõnekeskuse ja klienditoe teenus läbi välise partneri kogub viimastel aastatel populaarsust – see on hea võimalus kokku hoida tööjõukuludelt. Kui teised sarnase teenuse pakkujad vastavad vaid klientide kõnedele, teeb Foruse eriliseks operatiivsus reageerida kiirelt kohapeale patrullekipaaži ja tehnikutega.