OMX Baltic−0,03261,6
OMX Riga−0,42865,92
OMX Tallinn−0,031 696,8
OMX Vilnius0,03986,19
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 100−0,738 181,47
Nikkei 225−0,7236 391,47
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,9
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,85

OMX Baltic−0,03261,6
OMX Riga−0,42865,92
OMX Tallinn−0,031 696,8
OMX Vilnius0,03986,19
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 100−0,738 181,47
Nikkei 225−0,7236 391,47
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,9
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,85

10.10.12, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskpankade tegevuse ebameeldivad mõjud

Sageli on nii, et tehakse midagi, jättes arvestamata kõrvalmõjud, mida on keerukas prognoosida. Kui Taani keskpank katsetas hoiustamist kahjulikuks tegevuseks muuta, langetades intressimäära keskpangas rahahoiustamisel -0,2 protsendile, siis nüüd hakkavad mõjud välja lööma.

Maailma suurimad väärtpaberite hoidmiseks kasutatavad pangad USAs nõuavad klientidelt tasu selle privileegi eest, et hoida pankades Taani kroone ja Šveitsi franke. Viimaseid lasevad investorid arvelduskontodel peesitada, kuna kardetakse euroala küljest mõnede maade lahtipudenemist. Ka teiste suurriikide keskpankade intressimäärad on ülimadalad.

Et pangad ei saa samas valuutas raha paigutades suurt midagi teenida, kuid sissevõetud hoiuste ja väljalaenatud raha kasumimarginaali püütakse hoida, siis peavad kliendid maksma selle eest, et nende raha on pangas.

Näiteks State Street nõuab Taani kroonide arvelduskontol oleku eest (üle teatud summa) 0,75protsendist tasu aastas.

Intressimäärad on langenud alla nulli varemgi. USA valitsuse võlakirjade tootlus oli 1930ndatel ja 1940ndatel kohati negatiivne. Šveits kehtestas 1970ndatel negatiivsed intressimäärad osana kapitali liikumise kontrolli raames.

Siiski võivad negatiivsed intressimäärad tuua kaasa ebasoovitavad tagajärjed. Kliendid võivad panna suured rahasummad pankade hoiulaegastesse, maksumaksjad võivad hakata tegema liigseid ettemakseid oodates hilisemat maksutagastust, kirjutasid Föderaalreservi analüütikud oma 29. augusti blogisissekandes.

“See paistab kliendivaenulik, kuid State Street tegeleb peamistelt institutsionaalsete klientidega ja ma arvan, et nende inimesed on asusaavamad,” ütles Pennsylvania ülikooli panganduse professor Richard Herring Bloombergile. “See on üleüldine probleem, mille on põhjustanud suurte riikide keskpankade rahapoliitika.”

Huvitav, kui jaburaks suudavad kesksed planeerijad olukorra muuta. Ehk teeme nii, et pangad annavad laenu -6protsendise intressimääraga, võttes hoiuseid -10 protsendiga?

Seotud lood

Sisuturundus

02.09.24, 14:25

Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks

Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.