Rootsi keskpankur hoiatab madala intressimäära riskide eest

Ingves pareerib, et keskpangal tuleb lühiajaliste stiimulite kõrval jälgida ka seda, et majanduses ei paisuks riskid, mis pikemas perspektiivis võivad kurjasti kätte tasuda. Eelkõige peab keskpanga juht silmas rootslaste suurt laenukoormust.

„Praegune kõrge tööpuudus on probleem,“ möönab Ingves, kuid jätkab sealtsamast, et keskpankurina ei saa ta lähtuda vaid lühiajalisest horisondist. „Ma pean mõtlema ka tänase rahapoliitika pikaajalistele tagajärgedele."

Viidates oma kogemustele (Ingves töötas Rootsi 90nendate aastate finantskriisi ajal rahandusministeeriumis) väidab Ingves, et suurest võlakoormast ei saa mööda vaadata, olgu tegemist avaliku või erasektoriga.

Kui majanduskonjunktuur halveneb, intressimäärad tõusevad, kinnisvara hinnad langevad, muudab see suure võlakoormusega majapidamised haavatavaks. See kajastub kohe eratarbimises, nõudluse kahanemises kaupade ja teenuste järele, mis omakorda sunnib firmasid töötajaid lahti laskma ja suurendab tööpuudust. Selliste probleemidega maadlevad praegu nii Iirimaa, Hispaania kui USA.

„Ma arvan, et me peame tegema kõik, mis võimalik, et Rootsi majandus sellisesse olukorda ei satuks,“ kirjutab Ingves. „Nii tuleb majanduse täiendavat stimuleerimist kõrvutada ja kaaluda suurenevate riskidega, kuna veelgi madalamad intressimäärad veelgi kauemaks ajaks suurendavad võlakoormat veelgi.“

Keskpankur tuletab meelde, et keskpanga baasintressi määr ei ole parim hoob rootslaste võlakoormuse ohjamiseks.

„Mida vähem tehakse suurest võlakoormusest johtuvate riskide vähendamiseks mujal (poliitikud, pangad – toim.), seda suurem roll lasub rahapoliitikal,“ kirjutab Ingves, korrates, et suurel võlakoormusel võivad majandusele olla väga tõsised tagajärjed.

Rootsi keskpank kärpis viimati enim jälgitud baasintressi määra läinud kuul 1,25%-le, mis oli kolmas kärbe läinud aasta detsembrist.  Rootsi kroon tugevnes agentuuri Bloomberg andmeil täna 0,8% 8,578 kroonile eurost.