Eestis puudub korralik teadmistepõhine ettevõtlus

Miks ettevõtjad ei maksa piisavalt makse? Vastus on lihtne – Eestil puudub korralik teadmistepõhine ja ekspordile suunatud ettevõtlus. Lahendus seevastu on teoreetiliselt lihtne – rohkem kõrge lisandväärtusega ettevõtlust. Praktikas tähendab see ülikooli, riigi ja ettevõtjate kvaliteetset koostööd. Näiteid teistest riikidest jagub küllalt, aga edukate süsteemide üks ühele kopeerimine pole senimaani ühelegi riigile kasu toonud. Iga maa on erinev ning lahendused tuleb n-ö rätsepa kombel ise valmis õmmelda.

Iga fraki õmbluseks vajaminev riidelapp (erinevad ministeeriumid, instituudid, ettevõtjad) on aga oma huvidega ning nende sobitamine seetõttu keeruline. Erinevate valdkondade käekäigu kirjeldamiseks on mõistlik uurida erinevate valdkondade andekate tudengite väljavaateid tööjõuturul. Üldplaanis mittehumanitaaralade lõpetajad töötuks ei jää, aga erialase ja huvitava töö leidmisel on tegevusalade kaupa erinevused päris suured.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia suunal ei ole küsimusi tõenäoliselt kellelgi, sest tööjõupuudus selgitab hästi valdkonna edukust ning sellel suunal on põhiküsimus lisandväärtuse redelil vaid ülespoole ronimises. Mehaanika, loodusteaduste, keemia- ja materjaliteaduste ja energeetika valdkonnas asi päris nii lihtne ei ole. Üliandekaid mehaanikainsenere on palju, aga tudengipõlvest kaugemale vaadates on tavapäraselt noortel kaks valikut, kas Nõmmel õlut juua või minna Saksamaale erialasele tööle.

Biotehnoloogia valdkonnas on mõned edukad ettevõtted, aga suurem osa neist tegutseb veel euroraha abil, püüab alles jätkusuutlikkust tekitada. Siingi leidub suur hulk andekaid inimesi, kellel on raske leida Eestis valdkondlikku ja tasuvat tööd. Keemia- ja materjaliteaduste valdkonnas asub suurem osa arendusettevõtetest Tallinnast ja Tartust kaugel, kahjuks vähe eelistatud piirkondades ja seetõttu on siingi puudus teadmistepõhistest töökohtadest. Energeetikas on töökohti rohkelt, aga sisulist tehnoloogiate arendamist vajavaid ettevõtteid vähe.

Mida peaks noored ette võtma? Tööd peab tegema ja seega valitakse erialaga vähem seotud töökoht. Samas otsib ja ootab suur osa arenenud maailma ettevõtetest andekaid noori. Indiviidi seisukohast on välismaale minek ju põnev ja tasuv võimalus, aga kuna tehnoloogiaarendaja jaoks on teadmistepõhine majandus kriitilise tähtsusega, on iga spetsialisti lahkumine Eestile see järjekordne kaotus. Kogu õppesse suunatud energia saab alakasutuse või võidab sellest hoopiski mõni riik, kes oskab neid andekaid inimesi enda kasuks tööle panna.

Teadmistepõhise ettevõtlusega riigiks saamise soov on erinevates dokumentides eesmärgiks juba üle kümnendi, aga endi ümber ringi vaadates ei ole seda näha. Olulisemad tegevused peavad tulema riigi ja akadeemia poolt, sest paljudes valdkondades on teadmistepõhiseid ettevõtteid vähem kui ühel käel sõrmi. Üle jääb üritada olemasolevaid ettevõtteid väärtusahelas ülespoole aidata või uusi luua. Teadmistepõhised ettevõtted saavad kõige efektiivsemalt tekkida rakendusliku tippteaduse ja kasvavate turgude ristumiskohas. Usutakse, et aastaks 2020 kasvavad näiteks keskkonna- ja tervisetehnoloogiate turuosad kahekordseks, sest mõlemad valdkonnad on pungil praktilistest süvateaduslikest probleemidest. Teaduse äriks tegemine on suur kunst ja hõlmab olulisi finantsriske, aga siin on oluline riigi valmisolek aidata kaasa uute alustavate teadmistepõhiste ettevõtete edule, sest vastasel juhul kingime teadussaavutused tasuta võimekamatele riikidele. Teadusest välja kasvanud ettevõtted oleks ideaalseks partneriks nii ülikoolidele üldiselt kui ka igale teadlasele personaalselt.

Kui ettevõtete ja teadusgruppide uurimistööd ja arendused oleksid oluliste puutepunktidega, oleks see hea pinnas koostöö tegemiseks. Teadmistepõhiste ettevõtete teke annaks teadlastele ka olulise paindlikkuse karjääris. Eestil tervikuna on valmisolek ja huvi teadmistepõhise ettevõtluse suunas liikuda. Protsessi kiirendamiseks peavad tulevase fraki õmblemiseks vajaminevad osad üritama rohkem üksteist kuulata ning vajadusel ennast muutma või leidma kompromisse.