Ministeerium: toidutootja tahab enim hindu tõsta

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumie majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Merike Riipinen kommenteerib täna avaldatud tootjahindu.

Töötlevas tööstuses langesid tootjahinnad töötlevas tööstuses ühe kuuga keskmiselt 0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga olid hinnad 1,7% kõrgemad, selgub Statistikaameti andmetest. Seega suuri muutusi tööstuse ning ekspordi- ja impordihindades täheldada ei saa.

Aastane hinnatõus oli jätkuvalt kõrgem toiduainete tootmises (kasv 5,5%), keemiatööstuses (6%) ning kummi- ja plasttoodete tootmises (5,5%), kus hinnad peegeldavad kas kõrgemaid tooraine kokkuostuhindasid (liha) või maailmaturuhindasid (naftatooted).

Septembris nii ekspordi- kui ka impordihindade aastakasv kiirenes, vastavalt 1,6% ja 3,5%-ni. Aastast hindade tõusu on mõjutanud eelkõige nafta maailmaturuhinna suurenemine, aga ka teiste toormete kallinemine. Kuises võrdluses väliskaubandusega seotud hindades märkimisväärseid muutusi ei toimunud, hinnatõus ulatus keskmiselt 0,2–0,3% piiresse.

Oluliselt kiirenes septembris põllumajandussaaduste ekspordihindade aastane kasvutempo (18%-ni), mis tulenes tooraine kokkuostuhindade kallinemisest. Ka kuiselt oli nende osas suurim hinnatõus (5%). 8% tasemel oli ekspordihindade aastane kasv toiduaine- ja masinatööstuses, 7% tõusid hinnad aga kummi- ja plasttoodete tootmises. Enim langesid jätkuvalt aastaga väljaveohinnad metsamajanduses (-14%), samas kuuga tõusis palgihind 2%.

Naftasaaduste sisseveohinnad olid septembris 12% võrra kõrgemad kui aasta varem, kuine kasv oli vaid 1%. 4–5% piires on aastaga tõusnud jätkuvalt tekstiiltoodete, keemiatoodete, metalltoodete ning masinate ja seadmete impordihinnad. Olulist hinnalangust ei toimunud ühegi tootegrupi osas.

Ettevõtjad lähiajal suuri muutusi müügihindades ei prognoosi. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal jääb enam kui 80% ettevõtjate arvates hind lähikuudel muutumatuks. Hinnatõusu prognoosis umbes kümnendik küsitletutest.