Riigieelarve lugemise katkestas tööaja lõpp

Täiskogu ees eelarvet tutvustanud rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et riigieelarve koostamisel ollakse taas olukorras, kus maailmamajanduse taastumine on sattunud küsimärgi alla ning potentsiaalset kasvu hoiavad tagasi mitme euroala riigi võlaprobleemid.

Ligi väitel on Eestil 2013. aastal taas euroala kõige kiiremini kasvav majandus, mille kasvutempo jääb prognoosi kohaselt 3%-le. „Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal siiski veel 0,7% SKP-st puudujäägis, kuid Euroopa kontekstis on see väga hea tulemus. Peamine defitsiidi tekitaja on jätkuvalt keskvalitsus, eelkõige puudujääk pensionikindlustuses,“ jätkas Ligi.

Eesti võlakoormus püsib tuleval aastal Euroopa Liidu madalaimana, 12% juures SKP-st, ning suureneb pea ainult EFSF-i garantiide mõjul. Euroalariikide keskmine võlakoormus on 83% SKP-st. 2013. aasta eelarve kohaselt suurenevad riigieelarve tulud 163,1 miljoni euro ehk 2,2% võrra 7,5 miljardi euroni ning kulud –  1,1% võrra 7,7 miljardi euroni.

Üldine maksukoormus langeb Ligi sõnul 32,6 %-le, mis on viie aasta madalaim tase.

Minister kinnitas, et riigi järgmise aasta kulutused on planeeritud vastutustundlikult, arvestades pikaajaliste mõjudega. Samal ajal on võimalik järgmisel aastal suurendada inimeste sotsiaalset turvatunnet. Rakenduvad vajaduspõhised lastetoetused, tõuseb valitsemisalade palgafond, suurenevad pensionid, samuti töötutoetused.

„Võrreldes Euroopa Liidu riikidega panustame endiselt suhteliselt enam haridusse, kultuuri, riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse. Haridusreformidele kulutab riik järgmisel aastal üle 18 miljoni euro enam. Sellega tagab valitsus vajaduspõhised õppetoetused, reformib kutseõppekavasid ning üldhariduse koolivõrku. Kultuurivaldkonna eelarvega on tagatud Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamine ning kaitse eelarve püsib 2%-l skt-st. Mahult suuremad kulude kasvud on seotud sotsiaalse kaitse suurenemisega: riiklikud pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot, Haigekassa ravikindlustuse kulud 55 miljonit ning riigi poolsed kohustusliku kogumispensioni maksed 9 miljonit eurot. Riik maksab eri sotsiaaltoetusi keskmiselt 1677 eurot inimese kohta.“ lisas minister.

Valitsussektori investeeringute maht järgmisel aastal väheneb. Alla poole – 48% investeeringutest tehakse tuleval aastal välistoetustest. Riigieelarveliste ja Riigi Kinnisvara ASi investeeringute maht kasvab 44 miljoni euro võrra ning moodustab üle veerandi valitsussektori investeeringute mahust. „Suuremad objektid on seotud teehoiu, vee- ja jäätmemajanduse ning haigla- ja hoolekandevõrgu infrastruktuuriga, kuhu suunatakse vastavalt 195,6, 161,9 ja 46 miljonit eurot,“ märkis Ligi.

Riigi tegevuskulud järgmisel aastal suurenevad. Lisaks valitsemisalade palgafondide suurenemisele 4,4% võrra vähemalt, on oluline osa kasvust seotud kaitseväe eriotstarbelise varustuse, teehoiu, riigi kinnisvara rendimaksete ning haridusreformiga.

„Kokkuvõtvalt saab järgmise aasta eelarve kohta öelda, et see on üle mitme aasta esimene, kus me korraga suurendame avaliku sektori töötajate palku ning eri sotsiaaltoetusi, sealhulgas pensione, lastetoetusi ning töötutoetusi. Muudatusteks on ruumi andnud ka valitsemisalade sisemised ümberkorraldused, seda nii lastetoetuste jagamise kui ka haridusreformi ettevalmistamisel. Kokkuvõttes toob  eelarvesse lisaraha tõhusam töö, mitte unistamine ja nõudmiste esitamine. Eelarvepoliitika peaküsimuseks jääb pikk vaade reaalsetele vajadustele ja võimalustele,“ lõpetas oma ettekande rahandusminister.

2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine jätkub kolmapäevasel istungil.