• OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • 31.10.12, 16:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Taastuvenergiasse andsid panuse uued tuulepargid

Taastuvenergia toodang moodustas tänavu kolmandas kvartalis 13,5 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis, võrreldes 13 protsendiga aasta tagasi samal ajal.
Aastataguse perioodiga võrreldes kasvas tänavu kolmandas kvartalis taastuvenergia kogutoodang kuus protsenti 257 gigavatt-tunnini, millest biomassist ja biogaasist toodetud kogus moodustas 61 protsenti, tuulest 37 ja hüdroenergiast kaks protsenti. Kasvu toetasid lisandunud tuulepargid, mis suurendasid tuulest toodetud elektrienergia kogust 31 gigavatt-tunni võrra 95 gigavatt-tunnini.
Tuuleelektrijaamu on praegu elektrivõrguga liidetud 258 megavati ulatuses, nendest viimases kvartalis liitus 85,6 megavatti – Paldiskis 45 ja Narvas 39 megavatti, lisaks 1,5-megavatine tuulepark Sikassaares Saaremaal.
Erinevalt tuuleenergia toodangust toimus kolmandas kvartalis biomassist toodetud taastuvenergia koguse vähenemine 18 gigavatt-tunni võrra 157 gigavatt-tunnini. Selle peamiseks põhjuseks oli biomassi kasutuse vähendamine Balti elektrijaama 11. energiaplokis.
„Arvestades 2012. aasta seniseid taastuvenergia toodangu mahtusid ja juba teadaolevaid muutusi biomassi kasutamisel, on oluline Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks sätestada elektrituruseaduse muutmisega õiguslik raamistik, mis võimaldaks võimalikult paljudel planeeritavatel taastuvelektrijaamadel saada osa täna taastuvenergia subsideerimiseks kulutatavast rahast,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Ühiskond saaks tema sõnul õige regulatsiooni korral sama või väiksema raha eest kindlasti oluliselt enam taastuvenergia elektrijaamu, kui neid on täna. „Selline lähenemine võimaldaks tagada taastuvenergia eesmärgi täitmise ka ilma erakorralisi meetmeid rakendamata, nagu seda oleks ühe tootja välja valimine, mis saaks õiguse toota taastuvenergia eesmärgi täitmiseks vajalik elektri kogus ja saada selle eest ka toetust,“ lisas ta.
Toetust saanud taastuvenergia kogus oli kolmandas kvartalis mõnevõrra väiksem kogu toodetud taastuvenergia kogusest. Kokku toetati taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat kvartali jooksul 192 gigavatt-tunni ulatuses, võrreldes 204 gigavatt-tunniga aasta tagasi.
Rahalises arvestuses laekus taotlusi taastuvenergia toetuse saamiseks kolmandas kvartalis 10,3 miljoni euro ulatuses. Biomassist toodetud energia osa oli toetuste hulgas 70 protsenti, tuuleenergia osa 28 ja hüdroenergia osa kolm protsenti.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.09.24, 14:25
Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele