Eesti aja järgi veidi enne poolt seitset oli selge, et USA presidendivalimised on võitnud demokraat Barack Obama, kes sai kokku vajalikud 270 valijamehe hääled.
Üle selle piiri viis valimistulemuste selgumine Ohios, kus võitis Obama.
Ohios andis vabariiklastele tagasilöögi telereklaam, mis väitis, et valitsuse abi autotööstusele aitab töökohti luua hoopis Hiinas. Chrysleri juht isiklikult lükkas need väited ümber. Töötuse määr Ohios on madalam kui riigis tervikuna ja seda paljus tänu valitsuse abile, mis USA autotööstuse kriisist üle aitas.
Obama võitis ka New Hampshire, Iowa, Pennsylvania ja Virginia osariigis, mis samuti olid n.ö muutliku meelega osariigid. Floridas, kus on kaalul 29 valijamehe hääled, oli tulemus prognoosimiseks liiga tasavägine veel ka siis, kui 90% häältest oli loetud.
Vabariiklaste kandidaat Mitt Romney ei kiirustanud kaotust tunnistama. Eile ütles ta ajakirjanikele, et on valmis kirjutanud vaid võidukõne.
Küsimärk oli ka, kas Ohio tulemus ei ole liiga tasavägine, mis nõuaks häälte ülelugemist.
Dollar reageeris Obama võidule nõrgenemisega, kuna see tähendab tõenäoliselt majandust stimuleeriva rahapoliitika jätkumist. Dollar nõrgenes Bloombergi andmeil euro suhtes 0,4% 1,2871 dollarile eurost.
Obama on esimene USA president pärast teist maailmasõda, kes on tagasi valitud olukorras, kus töötus riigis on üle 6%. Demokraadid säilitasid enamuse ka USA Senatis, vabariiklased Kongressi Esindajatekojas.
Majanduse seis on parem, võrreldes olukorraga, mille Obama George W. Bushilt neli aastat tagasi päranduseks sai. Tööpuudus väheneb, kinnisvaraturg toibub ja tarbijate laenukoormus väheneb. Pangad annavad laenu. Majandusseisu oluliseks paranemiseks on aga 2%ne SKP kasvutempo alles liiga aeglane.
Tõsine oht varitseb USA majandust tuleva aasta alguses, mil jõustuvad automaatsed eelarvekulude kärped ja maksutõusud, kui USA kongress vahepeal muud kokkulepet ei saavuta.
Majanduspoliitilises kursis tähendab Obama võit survet jõukama elanikkonna maksukoormuse tõusuks ning samuti investeerimistulu kõrgemaks maksustamiseks. Tõenäoliselt viib Obama ellu ka oma kampaanialubadused investeerida infrastruktuuri, haridusse ja rohelisse energiasse.
Riigi tugev polariseerumine teeb samas keeruliseks oluliste kompromisside leidmise riigi võlakoorma vähendamiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!