• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,25%38 760,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,25%38 760,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 07.11.12, 07:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elamispindade reaalväärtus kasvas 7 aastaga 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi.
Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%.
Inimesi on hullutamas igakuised kinnisvarahindu ja väärtuseid kajastavad uudised. Kord elamispindade hind tõuseb, siis jälle langeb. Tegelikkuses pakub operatiivinfo tõsist huvi ainult neile, kes on plaanimas kinnisvaratehingut kohe-kohe teha.
Müügimõteteta koduomanikule ei peaks igakuised hinnamuutused sugugi korda minema. Küll peaks neilegi huvi pakkuma, mis on nende soetatud kodu väärtuse pikaajalised trendid.
Hinnaindeks aitab hinnata elamispindade väärtuse muutust
Alates käesolevast aastast avaldab statistikaamet elamispindade hinnaindeksit, mis läheb minevikus kuni 2005. aastani. Hinnaindeksi andmetel on Eesti eluasemed 2012 II kvartali seisuga ühe aastaga kallinenud 7,7%.
Võrreldes 2005 I kvartaliga ehk kinnisvarabuumi koidikuga on tänased elamispindade hinnad aga isegi vaatamata 2007.-2009. aastal kestnud hinnalangusele toonasest kõrgemal koguni 47%. Elamispindade hinnad olid tipus 2007 II kvartalis, mil need ulatusid 118% kõrgemale kui 2005 I kvartalis. Tänane elamispindade hinnatase on sellest viie aasta tagusest ajast 33% madalamal.
Siin oleks paslik koht tuua mängu uus tegur – inflatsioon. On ju ilmselge, et hinnataseme püsiva tõusu tõttu on tänane üks euro märksa vähem väärt, kui näiteks 2005 I kvartalis 15,6466 krooni. Kui täpne olla, siis on tarbijahinnaindeks alates 2005 I kvartalist 2012 II kvartaliks kasvanud 39,3%.
Kõrvutades nominaalset elamispindade hinnatõusu 47% ja sama ajavahemiku inflatsiooni 39% tõdeme, et kinnisvara reaalväärtus on seitsme ja poole aastaga tõusnud tervenisti 5,4%.
Elamispindade hinnatipp oli 2007. aastal
Inflatsiooniga korrigeerituna olid elamispindade hinnad tipus ikka ses samas 2007 II kvartalis, mil võrreldes 2005 I kvartaliga oli elamispindade reaalväärtuse kasvuks hullumeelne 95%. Sellele järgnenud pikk langus lõppes elamispindade hinnaindeksi nominaalväärtust arvestades 2009 IV kvartalis, kuid reaalväärtust arvestades alles aasta hiljem 2010 IV kvartalis.
Selleks hetkeks oli elamispindade hinnaindeksi reaalväärtus kukkunud üle kahe korra ehk 51%. Indeksi reaalväärtuse hinnapõhjast 2010 IV kvartalis oleme 2012 II kvartaliks tulnud ülespoole 10% võrra.
Elamispindade väärtus puudutab enamust Eesti elanike
Üle 80% Eesti inimestest elab endale või lähedasele kuuluval elamispinnal ja selle väärtus on seega pere bilansis olulisel kohal. Tänased numbrid näitavad, et oleme kaugel olukorrast, kus me saaksime rääkida kiirest, ammugi siis üleliigsest kinnisvara nominaalse või reaalse väärtuse kasvust.
Positiivne on siiski see, et kinnisvara reaalväärtus ei lange, vaid ikkagi kasvab. Langev kinnisvaraväärtus peletaks turult ostjad, sest kes ikka soovib soetada vara, mida homme on võimalik madalama hinnaga osta. Pigem on ülisoodsa intressimäärad ja mõistlik kinnisvara hinnatase näitajad, mis soosivad kinnisvara ostmist, mitte ostuotsuse edasilükkamist.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 07:00
Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele