Heaolu saab kasvada vaid koos palgaga

Valdava osa pensionäride sissetulek sõltub sellest, kui kõrged on eestlaste palgad. Inimeste heaolu mõõdupuuna võiks seetõttu kasutada reaalpalkade kasvunumbrit ning seda, kui kiiresti jõuame oma palganumbrites järele Euroopa keskmisele. Selles valguses on järjekordselt valus lugeda Eesti edu valemina odavat tööjõudu. Viimases Eesti Panga tööturu ülevaates tuuakse välja valitsuse ühe olulise tegevuse eesmärgina hoida kinni palgakasv riigis.Vastava pressiteate pealkiri  on “Kestlik majanduskasv eeldab liigse palgasurve taandumist”, mida võiks tõlkida ka, et “Meie majandusedu aluseks on odav tööjõud”. Kindlasti võiks tekkida meie palgasaajatel küsimus, mis kasu saan ma majanduskasvust, kui minu sissetulekud ja heaolu ei kasva.Eesti majanduse edust räägiks pigem see, kui tööjõu nappus hakkab suurendama palgasurvet ning toimima hakkab ka tööjõu turg. Praeguses olukorras, kui inimestel ikka veel on keerukas tööd leida ja seda eriti noortel, oleks tööjõu turu tekkimine igati tervitatav.Viimastel aastatel oleme välisrände tõttu kaotanud 20–34aastaste põlvkonnast 8,5%. Neid inimesi ei saa tagasi madalate palkade ning kõrge tööpuudusega.Toimetatud blogist.