FOTOD: Valeliku poliitika vastane meeleavaldus Tartus

Rahvast Raekoja platsil oli ootamatult palju, õhkkond rahulik. Inimesed olid valdavalt rõõmsate nägudega, kui nad just ei kuulanud keskendunult esinejate kõnesid. Oli palju lastega kohale tulnuid, tudengeid ja ka vanemaid inimesi. Platsil seisvad kaks politseiautot tundusid täiesti ülearused, tundudes pigem inimesi vaikides toetavad. Meeleavalduse korraldajatelt kingituse ja kolm küsimust saanud Tartu linnapead, kellelt vastuseid sooviti, ma ei silmanud.

Reformierakonna trepp oli täis kingitusi ämmadelt ja teistelt perekonnaliikmetelt, igal neist peal ka hinnasilt. Tõenäoliselt kuluvad need kingitused just täisealiseks saanud erakonnale marjaks ära.

Kõnedest käis läbi hea võrdlus ühe parteiga, mis rajas samuti oma võimu hirmukampaaniale, rääkides rahvale, kuidas nende puudumisel võtavad võimust (veel) tumedamad jõud. Rahva tugevaimad aplausid tulid repliikidele „Aususe nõudmine ei ole ekstremism“ ja vanarahva tõdemusele „Kes valetab, see varastab“. Läbikäivad oli esinejate soovid, et inimesed võtaks julgusega osa riigivalitsemist puudutavate küsimuste ja kitsaskohtade arutamisest ja ei kardaks valitsejate ülbuse suhtes oma meelt avaldada, millele järgnes ka üleskutse ühineda 17. novembril toimuva meeleavaldusega Tallinnas.

Kohaletulnute kommentaarid:

Timo: „Tahaks riigivalitsemisse rohkem riigimehelikkust. Mina igatsen taga sellist Lennart Meri aega, kus olid mehed, kellel oli rohkem visiooni ja strateegilist mõtlemist. See, kui palju üks või teine otsus hääli sisse toob, ei olnud peamine argument. Sooviks rohkem erinevatelt erialadelt kompetentseid inimesi ja seda, et erakondade tuumik ei oleks niivõrd endasse sulgunud. Praegu on minu arust üheks probleemiks see, et endassesulgumine ja kommunikatsioon inimestega ei toimi.“

Martti: „Idee on hea. Lõpuks võtab keegi midagi ette. Sellepärast ma tulin, kuigi tegelikult mulle ei sobinud ajaliselt siia tulla: aga näe, inimesed teevad, peab tulema. Siia tõi mind see, kui ülbelt valetatakse ja aetakse oma jura. Kui tuleb välja, et olete midagi susserdanud – tunnistage üles, et jah, tegime, mitte ei hakka anekdoote rääkima, et vanaemal on sukasääres 40 000 eurot ja ta otsustas selle annetada erakonnale. Tere hommikust, kes see usub seda?

Mart: „Mina kui hall mass ei tunne, et ma peaks praegu püünele ronima, et oma seisukohti väljendada. Ma arvan, et seisukohad on mul ühised kõigi ülejäänutega, kaasinimestega. Ma arvan, et see siinolek, kehalisus oli põhiline selle asja juures.“

Autor: Kadri Põlendik, Joosep Laik