Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm selgitas, et võlaõigusseaduse muutmise näol on tegemist mõistekasutuse ühtlustamise - tehnilise, mitte sisulise muudatusega.
Talihärma sõnul kasutatakse tarbijakrediidi regulatsioonis paralleelselt, kuid sisuliselt samas tähenduses mõisteid tagasimakse ja osamakse, jättes samas üheselt defineerimata, mida täpselt tuleks ühe või teise all mõista. „Niisugune määratlematus tekitas praktikas probleeme, eelkõige laenulepingute erakorralisel ülesütlemisel maksetega viivitamise korral,“ ütles Talihärm viidates, et on esinenud juhtumeid, kus laenuvõtjad tõlgendasid seaduse sõnastust viisil, mis võimaldas jätta enam kui kolmel järjestikusel perioodil intressimaksed tasumata, kartmata seejuures lepingu pangapoolset ülesütlemist.
„Vältimaks võimalikke tõlgendusprobleeme ning nende pinnalt tekkivaid vaidlusi, asendatakse muudatustega tarbijakrediidi regulatsioonis läbivalt mõiste osamakse mõistega tagasimakse ning defineeritakse üheselt, et tagasimakse hõlmab nii põhiosa tagasimakset, intresse kui ka muid lepingujärgseid tasusid. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid tehnilise täpsustusega, mille eesmärk on muuta regulatsioon selgemaks ja üheselt mõistetavamaks,“ selgitas Pangaliidu tegevdirektor.
Äripäev küsis, kelle huvides oleks riigikogus arutletav võlaõigusseaduse (eelnõu 266 SE II) muudatus.
Seotud lood
Pangandusteo konkursi žürii valis eelmise aasta parimaks pangateenuseks Swedbanki rahaplaneerija. Rahvahääletuse võitjaks osutusid SEB finantsabimehed era- ja ärikliendile.
Eilsel Eesti Pangaliidu juhatuse koosolekul arutati eelmisel nädalal Äripäevas kirjutatud hüpoteekvõlakirjade turule toomise teemat.
Vastavatud laenupakkumiste võrdlusportaali pangalaen.ee tegevus ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse ega tarbijakaitseseadusega ega tee koostööd pangaliidu liikmespankadega, teatas pangaliit.
Euroopa Komisjoni ettepanek luua pangandusliit on pälvinud liikmesriikidelt positiivset tagasisidet. Ka Eesti Pangaliit leiab, et on mõistlik kõikide euroala riikide pankadele kehtestada ühetaoliselt täidetavad toimimisreeglid. Kuid Eesti seisukohalt on praegu veel palju vastuseta küsimusi, kirjutab pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.