Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm selgitas, et võlaõigusseaduse muutmise näol on tegemist mõistekasutuse ühtlustamise - tehnilise, mitte sisulise muudatusega.
Talihärma sõnul kasutatakse tarbijakrediidi regulatsioonis paralleelselt, kuid sisuliselt samas tähenduses mõisteid tagasimakse ja osamakse, jättes samas üheselt defineerimata, mida täpselt tuleks ühe või teise all mõista. „Niisugune määratlematus tekitas praktikas probleeme, eelkõige laenulepingute erakorralisel ülesütlemisel maksetega viivitamise korral,“ ütles Talihärm viidates, et on esinenud juhtumeid, kus laenuvõtjad tõlgendasid seaduse sõnastust viisil, mis võimaldas jätta enam kui kolmel järjestikusel perioodil intressimaksed tasumata, kartmata seejuures lepingu pangapoolset ülesütlemist.
„Vältimaks võimalikke tõlgendusprobleeme ning nende pinnalt tekkivaid vaidlusi, asendatakse muudatustega tarbijakrediidi regulatsioonis läbivalt mõiste osamakse mõistega tagasimakse ning defineeritakse üheselt, et tagasimakse hõlmab nii põhiosa tagasimakset, intresse kui ka muid lepingujärgseid tasusid. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid tehnilise täpsustusega, mille eesmärk on muuta regulatsioon selgemaks ja üheselt mõistetavamaks,“ selgitas Pangaliidu tegevdirektor.
Äripäev küsis, kelle huvides oleks riigikogus arutletav võlaõigusseaduse (eelnõu 266 SE II) muudatus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!