Pangaliit: hulk vastamata küsimusi

Esimeses etapis luuakse EKP juurde ühtne eurotsooni pankade järelevalve, kavas luua ka ühtsed hoiuste tagamise ja kriisilahendusfondid. Nimetatud funktsioonide koondamine ühe institutsiooni juurde on loogiline, sest nii ühendatakse  otsustus- ja vastutusfunktsioon. Vastasel juhul võivad Euroopa Keskpanga otsused (näiteks tühistada panga tegevusluba), tuua kaasa rahalised kohustused liikmesriigi hoiuste tagamise fondile ja selle varade ammendumisel ka kohalikule maksumaksjale. Hoiuste tagamise koondamine Frankfurti tähendaks aga ka tsentraalset vastutust.

Hinnates ühtse järelevalve loomise võimalikku mõju Eestile tuleb silmas pidada, et Eesti on eurotsoonis väga erandlik riik.  98% meie pangandusturust hoiavad enda käes Põhjamaade pangandusgrupid, mille emapank asub väljaspool eurotsooni. Eelnõu kohaselt ei ulatu Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalve eurotsooniväliste pankade ja eurotsoonis asuvate mitte-eurotsooni pankade filiaalideni,  mille üle teostavad ka edaspidi järelvalvet päritoluriigi finantsinspektsioonid.

Tõhusa järelvalve tagamiseks toimib praegu siinsel turul Eesti ja Põhjamaade finantsinspektsioonide koostöö. Pangagruppide tegevust koordineeritakse järelevalvekolleegiumides, kuhu on kaasatud kõikide pangagruppi kuuluvate üksuste asukohariigi järelevalveasutused. Juhtivat rolli täidab niisuguses kolleegiumis emapanga järelevalveasutus.

Eelnõu kohaselt esindaks kolleegiumis eurotsooni järelevalveasutust teatud juhtudel Euroopa Keskpank. Arvestades Eesti eripära paneb see peaaegu kogu turu järelevalve uude olukorda. Teadmata on, kuidas kujunevad järelevalve kolleegiumis eri riikide järelevalvete vahelistes suhetes õiguslikud ja jõujooned, kui väikese Eesti Finantsinspektsiooni tooli hõivab alates 1. jaanuarist 2014  Euroopa Keskpank. Me ei tea praegu, kas meie turu vajadused on siis paremini või halvemini kaitstud.

Eelnõu kohaselt hakkab EKP vastutama eurotsooni pankade kapitaliadekvaatsuse, finantsvõimenduse ja likviidsusnõuete täitmise eest ning selle ülesande täitmiseks antakse talle konkreetsed sekkumise instrumendid. Seni täitis neid funktsioone kohalik järelevalve. Kui finantsinspektsioon vormistab oma otsuse haldusaktiga, siis saab seda vaidlustada halduskohtus. Kas ja kus on aga võimalik vaielda EKP-ga, on esialgu lahtine.

Ühtse pangandusjärelevalve loomine toob kaas ka teisi muutusi, mille ulatust on veel vara hinnata. Tänaste plaanide kohaselt jääb igapäevane järelevalve meie pankade üle finantsinspektsiooni teostada, kuid kahtlemata tuleb muudatusi ja uusi ülesandeid. Praegu pole teada, kas ja kuidas muutub aruandlus, kui tihe on EKP kontroll siinse turu üle, kas osa funktsioonide viimine Frankfurti, näiteks tegevuslubade andmine ja tühistamine, lihtsustab või muudab keerulisemaks kohaliku järelevalve ja turuosaliste elu. Täiendavad administratiivkohustused meie pankadele toovad kaasa ka lisakulu. Kui finantsinspektsiooni koormuse vähenemise asemel see hoopis kasvab, kasvab ka kulu, mille maksavad jällegi kinni pangad.