Täna Äripäeva Tööstuse ajakirjas ilmunud keemiatööstuse ettevõtete edetabeli võitis haruldaste muldmetallide töötleja ja tootja AS Molycorp Silmet, teisele kohale asetus kaevanduste tarbeks lõhkeaineid valmistav OÜ Orica Eesti, kolmandaks tuli viimistluskemikaalide tootja AS Henkel Makroflex.
Sillamäel asuv Molycorp Silmet kuulub Euroopa suurimate haruldaste muldmetallide tootjate hulka. Ettevõtte juhid ja omanikud on suutnud suuresti nõukogudeaegsel pärandil põhineva, tantaali ja nioobiumi ning nende ühendeid töötleva tootmisüksuse viia suhteliselt vana tootmistehnika kiuste tootearenduse ja teadustöö poolest maailmatasemele. Ja kuigi ettevõtet võib lähema kümnendi jooksul hakata kummitama tööjõupuudus - Molycorp Silmeti valdavalt Venemaal omandatud keemiaharidusega insenerid on kõik juba ammu kuldses keskeas - peab selle juht David O´Brock ikkagi olulisimaks edu pandiks väärt töötajaskonda.Tema sõnul läheb firmal hästi siis, kui meeskond on motiveeritud, et inimesed oskaksid ja kindlasti ka tahaksid tööd teha.
"Meil on kogenud ja targad töötajad ning nende olemasolu ongi kõige esimene asi, tänu millele on õnnestunud jõuda tänaseks sinna, kuhu me jõudnud oleme," kinnitab O´Brock. "Teine asi on kindlasti stabiilse tooraine olemasolu ning selles on oluline panus Tiit Vähil, kes otsis strateegilised investorid, kellel on meile vajalikku toorainet."
Eesti keemiatööstus ja põlevkivitöötlemine on ajalooliselt tihedalt seotud. Eesti keemiatööstust tervikuna iseloomustav eripära seisneb kahes valdkonnas - põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide ning nende oksiidide tootmine. Jätkuv keemiatööstuse kontsentreerumine Ida-Virumaal koos energeetika ja logistiksektoriga on selle maakonna muutnud Eesti tähtsaimaiks tööstusregiooniks. Kolm põlevkiviõlitootjat tootsid 2011. aastal kokku 559 000 tonni põlevkiviõli, mille müügitulu osatähtsus oli küündis ühe protsendini kogu Eesti eksporditulust.
Lähemalt loe keemiatööstuse TOPist tellitud Äripäeva vahel ilmunud Tööstuse ajakirjast
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”