Täna kommenteeris peaminister Andrus Ansip riigikogu infotunnis seda, kuidas ta hääletab homsel Euroopa Ülemkogul. Brüsselisse mineku eel on peaministril kolm soovi.
Ansip rõhutas, et Eesti jaoks on kõige olulisem eesmärk saavutada võimalikult hea netopositsioon, sest teatavasti on meil mitmes valdkonnas mured, milles üks on ühtne põllumajanduspoliitika.
„Otsetoetuste määr praegusel kujul meid ei rahulda. 58,6% EL-i keskmisest ei ole meie jaoks aktsepteeritav,“ märkis Ansip.
Teine probleem on seotud ühtekuuluvusfondi laega, mille kavandatud tase pole Ansipi sõnul meile samuti rahuldav. „Tunneme, et Eestit karistatakse kiirete reformide eest, mis pole meie jaoks vastuvõetav,“ ütles Ansip.
Kolmas soov on, et Euroopa ühendamise rahastu oleks finantseeritud Euroopa Komisjoni poolt pakutud mahus, aga sellele on suur vastuseis. „Koalitsioonipartnerid ei ole nõus tegema nendes kolmes Eesti jaoks prioriteetses valdkonnas mingisugust pingerida, need kõik on meie jaoks olulised,“ selgitas peaminister.
Ansip selgitas, et eelarvekava vastu ei ole Eestil hääletamisel mõtet olla. Kõneldes ühtsetest põllumajanduse otsetoetustest, ütles peaminister, et ka need kesised variandid, mida on Euroopa Komisjoni, eesistujamaa või ka Herman van Rompuy põllumeestele pakkunud, on Eesti põllumeestele märksa kasulikumad, kui praeguse olukorra jätkumine.
„Eelarve vetostamine ei ole küll kindlasti Eesti põllumeeste huvides, küll aga on meie põllumeeste huvides otsetoetuste mahu viimine vähemalt Rumeenia toetuste tasemele ja selle eest ma kavatsen ka ülemkogul seista,“ kinnitas peaminister.
Ta lisas, et meie jaoks on kõige kehvem stsenaarium eelarves kokkuleppele ja ka poliitilisele kokkuleppele mittejõudmine. „Meie sooviksime eelarvet. Kui me ei saa eelarvet täies mahus, siis vähemalt soovime enamuse poliitilist kokkulepet, kuidas praeguse finantsperspektiivi tasemelt tulevikus aastaste eelarvetega jätkata,“ märkis Ansip. Ta lisas, et on siiski optimist ja loodab uues eelarvekavas kokkuleppele jõudmist.
Homse tippkohtumise eesmärk on jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu eelarves ning määrata mitmeaastase finantsraamistikuga kindlaks ELi eelarvelaed aastateks 2014–2020.
Eesti prioriteetideks eelarves on investeeringuteks vajalike toetuste suurendamine Balti riikidele võrreldes Euroopa Komisjoni pakkumisega, otsetoetuste kiirem tõstmine põllumeestele ning Euroopa Ühendamise Rahastust Balti riikidele oluliste ühisprojektide (nagu Rail Baltic ja energiaühendused) rahastamine.
Eelarveläbirääkimised peaksid lõpule jõudma 2012. aasta lõpuks.
Seotud lood
Eile Brüsselis alanud ELi Ülemkogul, mille eesmärk on kokku leppida ELi järgmise seitsme aasta eelarve aastateks 2014-2020, on kompromissi otsinguil kärpekohaks saanud Euroopa Ühendamise Rahastu, mis on Eestile oluline Rail Balticu projekti jaoks.
Poolteist nädalat teel olnud „Balti ÜPP traktor“ jõuab homme Brüsselisse, kus toimub meeleavaldus Schumanni ringil. Kuigi traktorit tuli teel mitu korda remontida, pidas see vastu ning on meie meeleavaldusel õigel ajal kohal, kinnitas põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra.
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul pole draama, kui ELi valitsusjuhid ei suuda järgmise seitsme aasta eelarveraamistikus kokku leppida.
Poolteist nädalat tagasi Tallinnast startinud romutraktor törtsutab täna juba Brüsselis Schumani väljakul, et eelarvekõnelustele kogunevad valitsusjuhid oma silmaga näeksid, kui ebaõiglane on jätkata liidu vaesemate liikmesriikide põllumeeste närutamist madalamate otsetoetustega.
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele