Ettevõtetel on ärihuvid, neil puudub maailmavaade

Tule taevas appi! Juba mitmendat korda peame Eesti võimupoliitikutele meelde tuletama, et juriidiliste isikute annetamise taaslubamine on kurjast, sest muudab Eesti ettevõtluskeskkonna senisest korporatiivsemaks. Alati, kui tekib mingi skandaali järel debatt erakondade rahastamise üle ja poliitikud hakkavad seadusi muutma ning näitavad nii, et nad tahavad teha asjad korda, siis paari aasta pärast avastame, et tegelikult oli tehtud muudatus jällegi kasulik rahastamise varjamiseks.

Tuleb tunnistada, et praegu me lihtsalt ei tulegi nende skeemide peale, mis on juhtpoliitikute peas mõnda muudatust seadustesse kirjutades. R- ja K-skeeme näeme teatud viivisega. Ettevõtete lubamine parteide otseannetajate ringi on juba nähtud etapp. Mäletame aega, kus annetasid pea kõik suuremad ehitusfirmad jt ettevõtted, kes said riigilt ja omavalitsustelt suuri tellimusi. Kui nende juhtidelt motiivide kohta küsiti, oli vastuseks poliitilise kultuuri ja maailmavaate toetamine, millele lisandus mitmetähenduslik naeratus.

Miks erakondi üldse rahastatakse? Tõesti, üks põhjus on kindlasti maailmavaade laiemalt või mingil kujul erakonna valimisplatvormi sobivus enda põhimõtetega, sh näiteks maksupoliitikaga. Ettevõttel maailmavaade teadupoolest puudub. Ettevõttel on ärihuvid, tema eesmärk on aktsionäride vara kasvatamine. Kas keegi Äripäeva lugejatest oskab ette kujutada olukorda, kus ettevõte toetaks mõnda erakonda maailmavaate tõttu? Täpsemalt nõukogu koosolekut, kus ettevõtte tegevjuht teeb nõukogu liikmetele ettepaneku eraldada ettevõtte raha mõnele erakonnale, sest selle erakonna maailmavaade on igati sobiv.

Kui aktsionärid lepivad kokku, et mõne erakonna maailmavaate toetamine teenib raha tagasi, siis küll. Näiteks aitab ettevõtte tulumaksuvabastus kasumirida suurendada. Või vastupidi, astmeline tulumaks aitab ettevõtte kliendibaasi kasvatada. Aga kui aktsionärid lepivad kokku, et sellisel moel saab võita riigihanke, on see probleem nii moraalile kui ka majanduse efektiivsele toimimisele. See viib Eesti (taas?) lähemale Ukrainale ja Venemaale. Eriti halvasti mõjub samm kohalikule ettevõtluskliimale, kus ettevõtete äriedu sõltub suurel määral omavalitsuste tellimustest.

Äripäev sooviks näha ja kuulda ettevõtte juhti, kes väidab maailmavaate toetamise vajadust ning seda kulu ka veenvalt aktsionäridele tõestab. Eilse päeva jooksul ei leidnud meie ajakirjanik küll ühtegi ettevõtjat, kes arvaks, et ettevõte toetab mõnda erakonda maailmavaate tõttu.

Kutsume siinkohal nii arvavaid endast lahkesti toimetusele teada andma. Muidu piinlik kah, seadusandja näeb niipalju vaeva sellise õiguse andmisega, mida keegi ei taha vastu võtta.

Ilmselt on ütlematagi selge, et ettevõtte raha suunamine erakonnale saab olla vaid ühel eesmärgil – konkreetne ametkondliku või poliitilise kasu tellimine. See tähendab aga konkurentsi pärssimist, sest eeliseks ei saa enam oma töö efektiivsus või äriidee headus.

Ettevõtja või juht toetagu erakondi  eraisikuna isiklikust rahast. Millelt on maksud makstud. Dividendidest. Palgast. Mitte ettevõtte rahaga tulumaksuseaduse maksuvabastust ära kasutades.