Riigieelarvesse laekunud 84% aastaplaanist

Kulusid tehti 5,1 miljardit eurot ehk 76 protsenti kavandatust. Juulis ja augustis väikeses ülejäägis olnud valitsussektori eelarvepositsioon langes septembri lõpuks puudujääki 0,1 protsendiga SKPst.

2012. aasta eelarves on plaanitud tulusid 6,2 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8 miljardit eurot.

Tulusid laekus eelarvesse oktoobri lõpuks koos ettemaksudega 5,2 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 4 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 1,2 miljardit eurot.  Laekunud maksutulud moodustavad 85,6 protsenti ning mittemaksulised tulud 79,2 protsenti  aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena on kümne kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,61 miljardit eurot ehk 83,5 protsenti planeeritust, käibemaksu 1,28 miljardit eurot ehk 88,8 protsenti kavandatust ning toetusi 873,8 miljonit eurot ehk 75,7 protsenti eelarvest.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 255,6 miljonit eurot ehk 5,2 protsenti rohkem. Toetusi on koos heitmekvootidega laekunud 133,3 miljonit eurot vähem, samas on maksutulusid laekunud 395,2 miljonit eurot rohkem, sealhulgas käibemaksu 165,1 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 109,5 miljonit eurot enam.

Kulusid tehti kümne kuuga 5,14 miljardi euro ulatuses ehk 76 protsenti plaanitust. Eelmise aasta sama perioodi kulude maht oli 4,95 miljardit eurot ehk 79,9 protsenti eelarves ettenähtust.  Oktoobris tehti väljamakseid 570,7 miljonit eurot, mis on 8,4 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest. Suurimate kuludena maksti  kümne kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,21 miljardit eurot, mida on 6,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.

Investeeringuteks suunati oktoobri lõpuks 938,4 miljonit eurot ehk 26,5 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Investeeringute mahud on kasvanud eelkõige tänu aktiivsemale välistoetuste ja kvoodimüügi tulude kasutamisele. Kui augustis investeeriti 159,1 miljoni euro eest, septembris 122,4 miljonit eurot, siis oktoobris kulus investeeringuteks 171,7 miljonit eurot.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kümne kuuga 853,1 miljonit eurot ehk 76,9 protsenti aastaks plaanitust. Tegevuskulud on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 6,2 protsenti. Kasv tuleb peamiselt SKPga seotud kaitsekulude suurenemisest. Personalikulude väljamakseid tehti  kümne kuuga 477,5 miljonit eurot ja majandamiskulusid 375,6 miljonit eurot.

Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti kümne kuuga välja 59,4 protsenti aastaks plaanitust ehk 596,2 miljonit eurot. Seda on 70,3 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal. Struktuurivahendid moodustasid sellest 442 miljonit eurot, mida on 63,7 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. 

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas oktoobri lõpu seisuga 1,57 miljardit eurot. Oktoobriga vähenes likviidsete varade maht 35,6 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on riigikassas finantsvarasid aga 603,5 miljonit eurot enam. Reservide mahtu on suurendanud eelkõige Töötukassa vahendite arvestamine kassareservi hulka ning ka juulis võetud Euroopa Investeerimispanga laen.

Septembriga halvenes valitsussektori eelarvepositsioon 28 miljonit eurot, mille tulemusena oli valitsussektor puudujäägis 16,3 miljoni euroga (0,1% prognoositavast SKPst). Aasta varem samal ajal oli eelarve ülejäägis 212,2 miljoni euroga. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb peamiselt heitmekvootide väiksemast müügitulust kui ka nendest tuludest tehtavate investeeringute kasvust sellel aastal.