Nordea ja LHV said trahvi

Inspektsiooni teatel sai Nordea trahvi, sest panga veebilehel avalikustatud teise ja kolmanda pensionisamba fondide tootluse näitajad ei vastanud 2012. aasta esimeses pooles andmeside tehnilise rikke tõttu tegelikkusele. Alates 24. augustist on tootluste näitajad veebilehel õiged.

Sama suure trahvi sai ka LHV Varahaldus, kuna pensionifondide valitseja esitas tänavu esimesel poolaastal oma veebilehel valeandmeid ja edastas need andmed ka finantsinspektsioonile.

Nimelt oli LHV Pensionifondi L portfelli kuuluva LHV Pärsia Lahe Fondi B-osaku keskmiseks soetushinnaks aruandes märgitud 0,25 eurot tegeliku 3,84 euro asemel. LHV Pensionifondi XL portfelli kuuluva LHV Pärsia Lahe Fondi B-osaku keskmiseks soetushinnaks oli märgitud 0,27 eurot, õigeks osaku keskmiseks soetusväärtuseks oli aga 4,23 eurot.

Finantsjärelevalve menetluse aluseks oli tänavu 5. juulil Eesti Ekspressis ilmunud Sulev Vedleri artikkel "Kuhu, kurat, nad meie pensioniraha panid?". Selle järgi oli LHV Varahaldus pensionifondide portfellidesse kuuluva LHV Pärsia Lahe Fondi B-osaku väärtus alates investeeringu tegemisest kasvanud lausa 19 korda, jättes LHV Pärsia Lahe Fondi B-osakute ostust mulje kui väga edukast investeeringust. Tegelik väärtuse kasv oli aga oluliselt väiksem, järeldus nii suurest investeeringu kasvust põhines esitatud valeandmetel.

Kokku on LHV Pensionifondid Pärsia Lahe Fondi investeerinud oktoobri lõpu seisuga 0,24 miljonit eurot ehk 0,1% II samba fondide varadest. Olenevalt fondist on Pärsia Lahe Fondi osakute hind tõusnud LHV pensionifondides 24-36%.

LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja sõnul ei kavatse pank inspektsiooni otsust vaidlustada. Tegemist oli inimliku eksimusega, kus ükski klient kahju ei kannatanud.

Oja põhjendas viga sellega, et varahaldusfirma võttis 2012. aasta alguses fondide administreerimiseks ja riskijuhtimiseks kasutusele Advent Software poolt pakutava tehnoloogia.

“Kasutuselevõtt hõlmas ka varasemate väärtpaberitehingute üle viimist uude süsteemi. Antud juhul sai teates mainitud investeeringuga seotud varasemad ostutehingud üle viidud vigaselt, st soetushind oli 15,6466 korda tegelikust madalam. Tegu oli meie inimliku eksimusega.Kuna viga ei mõjutanud fondi vara puhasväärtust, samuti fondi osaku hinda (NAV), siis ei ilmnenud see ka piisavalt kiiresti NAVi arvutamisele rakenduva topelt-kontrolli käigus,” täpsustas Oja.