• OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • 27.11.12, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EHITUS. Elektri hind survestab rahakotti

Kuidas elektritariifide tõusuks valmistuda? Kas säästupirn säästab raha? Millist ohtu kujutavad vanad elektrijuhtmed? Need küsimused panevad muretsema nii suurettevõtteid kui ka väiketarbijaid.
Tundub, et ei leidu inimest, kes ei oleks eelseisvat energia hinnatõusu kommenteerinud. Kuid üks asi on tekitada paanikat, hoopis teine asi pakkuda konkreetseid energiasäästmise lahendusi.
Elektrotehnika asjatundjad väidavad, et kaasaegne tehnoloogia lubab mitte ainult optimeerida energiatarbimist ja säästa raha, vaid ka tõsta energiasüsteemi üldist ohutust.
Ökopirn hoiab kokku! Hiljuti jõustus hõõglampide kasutamise keeld, mis tekitas paljudes arusaadava nördimuse: aastakümneid kõlbasid, nüüd enam ei kõlba. Keegi nägi selles tootjate ja müüjate huvide mängu.
“Tegelikult säästab säästupirn tõepoolest elektrit,” ütleb ELKA Networks OÜ juhataja Sergei Tšernov.
“Need, kes väidavad, et sellised säästupirnid on kasutud, on diletandid. Vaadake ise: kogu rahvaarmastuse juures ületab hõõglambi kasutegur väga harva 5%. Samas kui kaasaegsed pirnid on palju suurema tootlikkusega ning pikema kasutusajaga.”
Tšernovi sõnul vahetatakse pea kõigis kaubanduskeskustes, suurtes ladudes ja muudes pidevat valgustust nõudvates objektides vanad pirnid energiasäästlikumate vastu. “Klient seda tööd ei näe, kuid see käib pidevalt. Ettevõtjad investeerivad pirnidesse suuri summasid ning keegi ei kahtle, et see tasub ennast ära,” rõhutab Tšernov.
Esimesed säästupirnid ilmusid kohalikule turule üle kümne aasta tagasi. Sellest ajast on tehnoloogia märgatavalt arenenud ja ühe pirni hind tundivalt langenud.
Seega energiakulude optimeerimiseks tuleks eelkõige pöörata tähelepanu just pirnidele. Pealegi, infot selle kohta on praegu väga palju ning kaubavalik lai.
Töötab automaatika. Peale pirnide on väga tähtis valgustuse otstarbekus ühes või teises ruumis teatud kellaajal. Või teisisõnu, kas tuli peab koridoris põlema kogu aeg, kui sealt käib läbi üks inimene tunnis.
“Appi tulevad liikumisandurid, mis lülitavad valgustuse sisse ainult siis, kui ruumi siseneb inimene. Viimasel ajal on selliste andurite hind kukkunud, st investeering on väike, aga kasu suur,” seletas Tšernov.
Lisaks sisse-väljalülitamisele lubavad sellised seadmed reguleerida valgustuse intensiivsust sõltuvalt oludest. Näiteks, päikeselisel päeval on aktiivne üks režiim, sombusel teine, kui aga ruumis kedagi ei ole, siis tuli üldse ei põle.
Soojendusega kaabel. Kuid ükski liikumisandur ega säästupirn ei aita, kui hoones on tõsised probleemid elektrijuhtmestikuga.
“Mullu oli meil objekt: väike elumaja, mille ümber ka südatalvel oli rohi väljas. Peremees ei pannud seda tähele, kuna mõtles, et maa kütavad soojaks keskküttetrassi torud. Suur oli aga tema imestus, kui selgus, et soojusallikas on mitte toru, vaid ülekuumenenud toitekaabel!” meenutab ELKA Networks OÜ juhataja.
Kaabli vahetusega vähenesid ka elektriarved. Probleemiks on aga tänapäeval tüüpiline pilt: majja tekkis hulk elektriseadmeid, aga kaabel, mis oli arvestatud ainult paari elektritarbija kohta, jäi samaks.
“See on füüsikaseadus: koormuse suurenemisel toitekaabel, mis sellele koormusele ei vasta, hakkab soojenema ning järelikult kasvab ka energiakulu,” märgib ekspert.
Ohtlik koormus. Tšernovi sõnul ei ole nõukogudeaegsete ehitiste elektrisüsteemid arvestatud kaasaegsete elektriseadmetega, näiteks, mikroahjude, nõudepesumasinate ja plasmateleritega. Lõpptulemusena langeb juhtmetele väga tõsine koormus, mis suurendab lühiste ja süttimiste riski.
“Tulekahjude põhjus on sageli just probleemid liiga nõrga juhtmestikuga. Kui panete hobuse tanki vedama, hobune sureb. Juhtmetega on sama häda,” teeb kokkuvõtte Sergei Tšernov.
 
Pane tähele
 Viis sammu energiasäästuni
1. SäästupirnidÄrge kuulake skeptikuid. Kaasaegsetel pirnidel on tõepoolest palju suurem kasutegur kui hõõglampidel.2. Kaasaegsed elektriseadmedRaske uskuda, kuid tõsi. Uue energiasäästliku seadme, näiteks kuvari ost võib ennast vähem kui aastaga ära tasuda.3. Liikumisandurid(automaatika)Kommentaare ei ole vaja. Isegi suletud külmkapis tuli ei põle.4. Kaasaegne elektrijuhtmestikElektrivõrgu võimsus peab kasvama koos energiakasutusega.5. Ohutus eelkõigeKokkuhoiu mõttes ei tasu eluga riskida.
Allikas: ELKA Networks OÜ

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.09.24, 14:25
Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele